Jooksevkonto ülejääk oli muu majanduspildi taustal endiselt suur

Kristo Aab
Eesti Panga ökonomist
  • Aasta varasemaga võrreldes jooksevkonto ülejääk vähenes
  • Otseinvesteeringute sissevool jätkus tänu üksikutele tegevusaladele
  • Eestlaste välisinvesteeringutes annavad tooni pensionifondid

Eesti majandust iseloomustas teises kvartalis põhivarainvesteeringute kasv ja kasumite taastumine. Suuremad investeeringud kasvatasid impordivajadust ja kasumite taastumine suurendas välisinvestorite Eestis teenitud tulu. Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasemaga võrreldes 108 miljoni euroni, mis on ligikaudu 1,9% SKPst. Ülejääk võinuks väheneda veelgi kiiremini, kuid seda pidurdas mitu tegurit. Impordi suurendamise asemel võeti osaliselt kasutusele varem kogutud varud, teenuste konto ülejääk oli jätkuvalt suur ning investeeringute üldine tase madal. Lisaks mõjutas jooksevkontot positiivselt aktiivsem Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamine. Varasemate Euroopa Liidu rahastamisperioodide kogemused lubavad oodata, et toetusi kasutatakse lähiaastatel veelgi intensiivsemalt.

Otseinvesteeringuid Eestisse tehti rohkem kui Eestist välismaale. Enim raha paigutati Eestis teises kvartalis info ja side tegevusalasse, aga ka finants- ja kaubandussektorisse. Investeeringutes nendes harudes andsid tooni üks-kaks suuremat tehingut ja väikeriigi puhul on mõistetav selliste tehingute märkimisväärne mõju maksebilansile. Otseinvesteeringute sissevool töötlevas tööstuses jaotus ettevõtete vahel küll ühtlasemalt, kuid jäi eespool mainitud harudele mahult alla. Investeeritakse endiselt kõige rohkem kasumi reinvesteerimise kaudu ja kasumite kasvu jätkudes võidab Eesti majandus sellest ka lähiaastatel kõige rohkem. Majanduse mitmekesistumise ning atraktiivsuse seisukohast oleks hea, kui otseinvesteeringud voolaksid ka uutesse ettevõtetesse, kuid seda suundumust hetkel maksebilansi andmetest ei paista.

Eestlaste investeeringud välismaale on viimastes kvartalites keskendunud endiselt väärtpaberitele ja laenudele. Suurima osakaaluga on pensionifondide investeeringud ja ettevõtete grupisisesed laenutehingud. Eesti Panga väärtpaberiostud (teises kvartalis 449 miljoni euro väärtuses) välistasakaalu ei mõjuta, kuna keskpanga muude investeeringute nõuded selle arvel vähenevad. Kokkuvõttes paigutati Eestist välismaale rohkem vahendeid kui välismaalt Eestisse. See on viimastel aastatel olnud tavapärane suundumus, mille põhjuseid tuleb tõenäoliselt otsida kohaliku investeerimiskliima vähesest atraktiivsusest.

Taustinfo

Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab keskpank majanduspoliitilise kommentaari ja maksebilansi statistika pressiteate, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.

2017. aasta kolmanda kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 7. detsembril 2017 kell 8.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee