Kaardimaksete kulud on langenud eelkõige suuremate ettevõtete jaoks

Märksõnad: 

Eilsel maksekeskkonna foorumil tutvustas Eesti Pank kaardimaksete vahendustasude määruse mõju kohta tehtud küsitluse tulemusi. Küsitlusest selgub, et kaardimaksete kulud on langenud eelkõige suuremate kaupmeeste jaoks.

Eesti Pank viis selle aasta aprillis ja mais Kaupmeeste Liidu ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni liikmete seas läbi küsitluse eesmärgiga teada saada, kas üleeuroopaline vahendustasude määrus on toonud kaasa muutusi ka Eesti ettevõtete jaoks. Küsitlusest ilmnes, et praeguseks on langenud suuremate ettevõtete kaardimaksete kulud, kuid kõigi väiksemate ettevõteteni ei ole muutused jõudnud.

Küsitlusele vastanud pangad ei ole jõudnud kõiki oma klientidest ettevõtteid vahendustasude määrusest teavitada ja selgitada kaardimaksete tasude muutunud põhimõtteid. Ka mõningad suuremad ettevõtted kinnitasid, et vastav teave on nendeni jõudnud vaid osaliselt, leides siiski, et kaardimaksete kulud on muutunud läbipaistvamaks. Hetkel on infosulgu jäänud eelkõige väiksemad ettevõtted, kelleni määruse mõju pole jõudnud.

„Kui ettevõte pole viimase kahe aasta jooksul pangaga oma lepingutingimuste teemal suhelnud, siis praegu on õige aeg uurida, millest koosnevad kaardimaksete tasud,“ soovitas Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Kaardimaksete vahendustasude määruse üks suuremaid muudatusi oli piirmäärade kehtestamine pankadevahelistele vahendustasudele, mille pank hiljem kaupmehelt kaarditehingute puhul sisse nõuab – maksimaalselt 0,2% deebetkaarditehingu ja 0,3% krediitkaarditehingu väärtusest. Ehkki pankadevahelised vahendustasud moodustavad kaardimaksete tasust ainult osa, peaks see muudatus kaupmeestel kaardimaksete kogukulusid siiski alandama. Piirmäärade kehtestamisega sooviti luua olukord, kus kaupmeeste kulusid ei mõjutaks see, kas kliendid ostavad kaupu ja teenuseid sularahas või kaardimaksega.

Taustinfo
Kaardimaksete vahendustasude määruse eesmärk on aidata luua kogu Euroopa Liitu hõlmav maksete turg, mis võimaldab tarbijatel, jaemüüjatel ja teistel ettevõtjatel saada täit kasu Euroopa Liidu siseturust, piirates kaardimaksete vahendustasusid.

Määrus jõustus 8. juunil 2015 ja seda rakendati kolmes etapis. Eraisikute deebet- ja krediitkaarditehingute vahendustasu piirmäärasid (maksimaalselt vastavalt 0,2% ja 0,3%) rakendati alates 9. detsembrist 2015, kaardiskeemide ja töötlejate eristamist ja tasude läbipaistvust käsitlevaid ärireegleid aga alates 9. juunist 2016. Määrus võimaldas riigisiseste deebetkaarditehingute suhtes kohaldada viieaastast üleminekuperioodi, mida Eesti ei kasutanud.


Eesti maksekeskkonna foorumi lõid 2012. aasta aprillis Eesti Pank, pangaliit ja rahandusministeerium. Osa võtavad sellest ka pangad ja teised turuosalised. Foorumit juhib Eesti Pank. Üksikasjalikumat teavet foorumi, seal käsitletavate teemade ja osalejate kohta saab aadressilt www.pangaliit.ee/maksefoorum.

Lisateave:
Leanyka Libeon
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0959
E-post: Leanyka.Libeon [at] eestipank.ee 
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee