26.09.2024
Kapitali netoväljavoolu kolmandas kvartalis põhjustasid välismaale tehtud väärtpaberiinvesteeringud
Postitatud:
09.12.2015
Maksebilansi finantskontol kajastuv kapitali netoväljavool oli 2015. aasta kolmandas kvartalis 214 miljonit eurot ning selle põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse võlaväärtpaberitesse. Valitsemissektor investeeris välismaistesse võlaväärtpaberitesse 125 miljonit eurot ja pensionifondid 104 miljonit eurot.
Otseinvesteeringute netosissevool taastus: reinvesteeritavat tulu oli pärast teise kvartali dividendide jagamist jälle tavapärases mahus ning kuna Eesti otseinvesteeringute omakapitali kohustused on märksa suuremad kui analoogsed varad, oli otseinvesteeringute netosissevool 152 miljonit eurot.
Muude investeeringute netosissevool oli 76 miljonit eurot. Välisnõuete vähenemise arvelt tehti varem välja kuulutatud dividendimakseid. Hoiustega seotud kohustusi offshore-riikide vastu vähendati 111 miljoni euro võrra.
Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni1 järgi olid 2015. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga Eesti residentide väliskohustused välisnõuetest 7,9 miljardi euro võrra suuremad (39% viimase nelja kvartali SKPst). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon endiselt netotasakaalu suunas (82 miljoni euro võrra). Suurimat rolli mängisid selles muude finantsvahendajate välismaale tehtud otseinvesteeringute ning valitsemissektori väärtpaberiinvesteeringute kasv (vt Rahvusvaheline investeerimispositsioon).
Eesti välisnõuete positsioon suurenes aasta võrdluses 2,6%, ent vähenes 2015. aasta teise kvartali lõpuga võrreldes 1,4% ehk 27,4 miljardi euroni. Sellest kolmveerand ehk 20,7 miljardit eurot olid võlanõuded (102% nelja kvartali SKPst). Nõuete seis vähenes lisaks 0,2 miljardi euro suurusele netovoole ka hinna- ja kursimuutuste tõttu 0,2 miljardi euro võrra.
Väliskohustuste positsioon vähenes aastaga 0,6% ning teise kvartali lõpuga võrreldes 1,3% ehk 35,3 miljardi euroni. Sellest 18,9 miljardit ehk üle poole olid võlakohustused (93% nelja kvartali SKPst). Väliskohustuste maht kahanes välistehingute tõttu 0,5 miljardi euro võrra, kuid suurenes hinna- ja kursimuutuste tõttu 0,1 miljardi euro võrra.
Kvartali lõpu seisuga olid residentide võlanõuded 1,8 miljardi euro võrra suuremad kui mitteresidentide võlakohustused Eesti vastu (ehk koguvälisvõlg)2. Võlapositsioonide vahe suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 345 miljonit eurot. Selle põhjus peitus eelkõige mittefinantsettevõtete suurenenud välishoiustes ning valitsemissektori väärtpaberiinvesteeringutes. Võlakohustusi vähendasid kaubanduskrediiti tasunud mittefinantsettevõtted ning muid võlakohustusi kahandanud valitsemissektor (vt Välisvõlg). Erinevalt eelmisest kvartalist otseinvesteeringute grupisisesed võlad märkimisväärselt ei muutunud, võlanõuded aga vähenesid 36 miljoni euro võrra. Keskpanga võlanõuded kahanesid seoses krediidiasutuste hoiuste vähenemisega keskpangas.
2015. aasta neljanda kvartali ja 2015. aasta maksebilansi ja välisvõla statistika koos kommentaaridega avaldab Eesti Pank 10. märtsil 2016.
1 Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja ‑kohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk välisvarade ja -kohustuste seis kindlal kuupäeval (kvartali lõpu seisuga), väljendatuna selle kuupäeva turuhindades.
2 Võlanõuded ja -kohustused on rahvusvahelise investeerimispositsiooni komponendid, millega kaasneb tagasimaksmise kohustus. Võlaarvestusse ei kuulu aktsia- või osakapitali tehtud otse-, portfelli- ja muud investeeringud, reinvesteeritud tulu, tuletisinstrumendid ega keskpanga reservidesse kuuluvad kullavarud. Välisvõla hulka arvatakse aga otseinvesteeringusuhetes olevate ettevõtete vahelised võlanõuded ja ‑kohustused.
Taustinfo
Alates sellest aastast avaldab Eesti Pank koos maksebilansi ja välisvõla statistikaga eraldi statistilised kommentaarid ja majanduspoliitilise selgituse.
Maksebilansi kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto analüüsile. Statistiline kommentaar välisrahastamise kohta käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt Välissektori statistika).
Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: [email protected]