Teenuste väliskaubanduse saldo oli kolmanda kvartali maksebilansi järgi suures ülejäägis

Eesti maksebilansi jooksevkonto saldo oli 2015. aasta kolmandas kvartalis 159 miljoni euro suuruses ülejäägis (3,1% SKPst), mida oli 73% rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Ülejäägi kasvu mõjutasid enim tööjõu- ja investeerimistulusid kajastav esmaste tulude konto, mille puudujääk vähenes ligi 40%1, ning teenuste konto, mille positiivne saldo oli suurem kui kunagi varem. Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi saldo oli 255 miljoni euro suuruses ülejäägis; nii eksport kui ka import kahanesid 5%.

Kaupade konto puudujääk, mis oli 274 miljonit eurot, kasvas aastaga enam kui kümnendiku võrra. Puudujääk suurenes eelkõige seetõttu, et kaupade väljavedu vähenes kiiremas tempos kui sissevedu (vastavalt 7% ja 5%). Kaupade konto kahest komponendist – üle Eesti piiri liikuva kaubavahetuse ja kolmandates riikides toimuva vahenduskaubanduse – esimese puhul oli import 336 miljoni euro võrra suurem kui eksport, teise puhul teeniti kaupade vahendamisest 63 miljonit eurot. Kolmandates riikides toimuva vahenduskaubanduse käive moodustas maksebilansi kaupade konto kogukäibest 17%.

Teenuste ekspordi-impordi ülejääk kasvas 3% ja ulatus rekordilise 530 miljoni euroni. Teenuste positiivne saldo kasvas tänu sellele, et import kahanes kiiremini kui eksport. Teenuste sisseostu vähenemisse panustas suuresti see, et seoses renoveerimistööde lõppemisega energeetikasektoris kahanes ehitusteenuste import üle kolme korra. Suurem osa teenuste ülejäägist tuli reisi- ja veoteenustest (65%). Reisiteenuste käive ja ülejääk suurenesid seejuures pisut, veoteenuste näitajad aga vähenesid.

Investeeringute ja muude tulude netoväljavool2 oli 168 miljonit eurot ehk ligi 40% väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis. Selle põhjuseks oli eelkõige otseinvesteeringutulu väljavoolu kahanemine. Otseinvesteeringutulu netoväljavool toimus peamiselt reinvesteeritud tuluna. Võrreldes aastataguse ajaga saadi ELi institutsioonidelt mõnevõrra suuremas mahus tootmissubsiidiume ja muid toetusi. Tööjõutulu netosissevool jäi eelmise aasta omaga samale tasemele.

Kapitalikonto ülejääk kasvas peamiselt tänu ELi tõukefondidest laekunud investeeringutoetustele enam kui 40% ning oli 98 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) olid 257 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus kolmandas kvartalis teiste riikide suhtes netolaenuandja. See kajastus maksebilansi finantskontol portfelliinvesteeringutes – muud finantsvahendajad ja valitsemissektor ostsid  suures mahus pikaajalisi võlaväärtpabereid.

Järgmise, 2015. aasta neljanda kvartali ja 2015. aasta maksebilansi ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 10. märtsil 2016. 


1 Kõik võrdlused on toodud eelmise aasta sama perioodi suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

2 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.


Taustinfo

Alates sellest aastast avaldab Eesti Pank koos maksebilansi ja välisvõla statistikaga eraldi statistilised kommentaarid ja majanduspoliitilise selgituse.

Maksebilansi statistika kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto analüüsile. Statistiline kommentaar välisrahastamise kohta käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt Välissektori statistika).

Lisateave:
Reet Kirt
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0894
E-post: Reet.Kirt [at] eestipank.ee