Eesti Pangas toimus 31. mail avalik seminar „Uus ajastu: odava raha lõpp“, kus arutleti selle üle, milliseid muutusi on majanduses kaasa toonud intressimäärade tõus ja pikalt väldanud väga odava raha ajastu lõppemine.

Eesti Panga president Madis Müller rääkis avaettekandes sellest, mida ja miks on keskpangad viimase aasta jooksul rahapoliitika karmistamiseks teinud, millist mõju see majandusele juba avaldanud on ning kas võib juba loota intressimäärade tõusutsükli lõppemist. Muutus rahapoliitika kursis on olnud kiire ja laenuintressimäärad on tõusnud, kuid suuremaid maksevõime probleeme ei ole see Eesti ettevõtetel ja majapidamistel põhjustanud. Kõrgematest intressimääradest võidavad hoiustajad. Müller toonitas, et suurem probleem kui laenukulude kasv intressimäärade tõusust on väljavaade, et hoogne hinnatõusutempo majanduses pikemaks ajaks juurdub. See seaks ohtu majanduse konkurentsivõime ja töökohad. Hoogne hinnatõus euroalal on küll aeglustumas, kuid hinnatõusus tempo on ikka alles kordades üle keskpanga sihiks seatud kahe protsendi taseme. Ka valitsuste eelarvepoliitika annab hinnatõusule lisahoogu, mis ei tee keskpanga ülesannet lihtsamaks. Nii on tõenäoline, et intressimäärade tõus euroalal peab praegu veel jätkuma. Samuti on liiga optimistlik eeldada, et intressimäärad võiksid juba tuleva aasta alguses alanema hakata.

Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp kirjeldas, kuidas on intressimäärade tõus mõjutanud raha hinda ning laenunõudlust, tõmmates paralleele Eesti ning lähiriikide ja euroala vahel. Eestis on euroalaga võrreldes oluliselt suurem osakaal ujuva intressimääraga laenulepingutel. Intressimäärade tõus on pigem normaliseerumine kui midagi kaela murdvat. Majapidamiste laenunõudlus on vähenenud, kuid kasv jätkub. Kinnisvaraturul ei ole olnud korrektsiooni ega massilist laenunõudluse kukkumist. Ettevõtted on muutunud ettevaatlikumaks, uusi investeerimissoove pigem ei ole. Laenustandardid on euroalal karmistunud – pankade riskiisu on väiksem ja klientidega seotud riskid kasvanud, konkurentsi mõju ja bilansist johtuvaid piiranguid samas veel ei tunnetata. Pankade marginaalid on surve all – kapital on ka pankade jaoks kallimaks läinud, hoiuse hinnad tõusevad. Siinsete pankade peamisi tuluallikaid on netointressitulu, tasude osakaal väiksem. Investorite huvi pangandussektori vastu püsib leige, pankade omakapitali tootlus euroalal tagasihoidlik. Oluline riskikoht pankade jaoks on karmimad kapitalinõuded ja maksud, mis võivad sundida panku laenutegevust koomale tõmbama.

Esimeses arutelupaneelis, kus osalesid Olavi Lepp (Swedbank), André Küüsvek (Nordic Investment Bank), Kai Realo (Tööandjate Keskliit, Ragn-Sells) ja Margus Rink (Coop Pank AS), käsitleti kõrgete intressimäärade mõju pankade vaatest. Selge väljakutse pankadele on rahastus projektide finantseerimiseks. Kasvab pankade konkurents hoiustele – kardinaalselt on muutunud suhtumine, mis veel aasta eest hoiuseid miinusintressi tõttu pigem eemale tõrjus. Laenu nõudluse poole pealt on olukord sektorite lõikes erinev – osad sektorid on intressimäärade tõusule vähem tundlikud, teistes, nagu tööstus, pärsivad laenunõudlust pigem muud probleemid kui laenuraha kallinemine. Eelkõige valitseb suur ebakindlus nõudluse osas välisturgudel. Viimast mõjutab muuhulgas piire sulgenud kriiside tagajärjel kasvanud protektsionism ja oma riigi ettevõtluse eelistamine. Sisendihinnad on jätkuvalt väga kõrged. Ärimudelid on muutumas, suuri väljakutseid esitavad ESG ja rohepööre, mida ka Eesti ettevõtted ei saa eirata. Paljude ettevõtete jaoks on otsustamise koht, kuidas ja kas üldse jätkata. Mitmed projektid jäävad sahtlisse ootele. Negatiivne tegur on ka Eestis ettearvamatu seadusandlus. Rahastamises kasvab huvi pikaajalise kapitali vastu, mida suudavad pakkuda rahvusvahelised institutsioonid nagu NIB, samuti on kasvanud omakapitali osakaal. Riskidest on pankade vaatest majapidamiste puhul määrav tööturu seis, mis on praegu hea. Ettevõtete puhul on tegevusalade vahel suured erinevused – lisaks tööstusele on praegu suuremates raskustes turism ja majutus, kinnisvara ja ehitus ning ettevõtted, mille tarneahelad ida suunalt on ära kukkunud. Pikaajaliselt on intressimäärade tõusust suurem probleem võimekus ESG ja rohepöördega edukalt kaasa minna.

Teine aruteluring, millest võtsid osa Joel Kukemelk (LHV), Marek Pärtel (EstateGuru), Erkki Raasuke (Skeleton Technologies OÜ, Inbank), Peeter Saks (BaltCap) ja Kärt Siilats (Mojo.Capital) käsitles pangandusvälise finantssektori väljavaateid muutunud intressikeskkonnas. Mööndi, et turg korrastub, vähem elujõulised projektid ei saa enam nii lihtsalt rahastust. Miinusintresside järel ollakse liikumas mõistlikuma investeerimiskeskkonna suunas, kuid inflatsiooni probleem on veel lahendamata. Era- ja riskikapitali investeeringud pigem ei ole tsüklipõhised, ka ühisrahastus loodab muutunud keskkonnas kasvu jätkata. Tõdeti ka, et avaliku- ja erasektori koostööprojektid on Eestis kasutamata võimalus ja erasektori potentsiaali tuleks enam ära kasutada. Hoiatati riigi kergekäelise võlastumise eest. Tõdeti, et suurem roll võiks Eesti majanduses olla pensionifondide pikaajalisel rahal, kus paraku teise samba muutmisega seda võimekust oluliselt vähendati. Märgiti ära regulatsioonide ja lisaülesannete negatiivne mõju universaalpangandusele, mis loob perspektiivis rohkem võimalusi alternatiivsele rahastusele. Kõlama jäi, et kuna rahvusvaheline kapital väga kergesti Eestisse ei tule, on vaja rohkem koguda ja kasvatada kodumaist kapitali ning laiendada erinevaid rahastamise instrumente ja investeerimistooteid.

Seminari salvestus

• Fotod seminarist (Flickr)

• Madis Mülleri slaidid
• Olavi Lepa slaidid