• Piiriüleste maksete arv kasvas mullu viimases kvartalis riigisisestest maksetest kiiremini
• Riigisisestest maksetest moodustavad enamiku kaardimaksed
• Nii riigisisese kui ka piiriülese maksete arvu kasvu taga olid suuresti kaarditehingud.

2017. aasta viimases kvartalis tegid Eesti elanikud ja ettevõtted päevas keskmiselt 1,34 miljonit makset. Keskmine ühe päeva maksete käive ulatus 558 miljoni euroni. Üha rohkem kasutavad Eesti elanikud nii kodumaises kui ka välismaises poes ja e-poes pangakaarti.

Riigisisesed maksed moodustasid maksete arvust 91% ja käibest 72%. See teeb kokku 1,2 miljonit makset kogukäibega 399 miljonit eurot. Need on maksed, kus nii maksja kui ka makse saaja asuvad Eestis. Riigisiseste maksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7%. Kõigist riigisisestest maksetest moodustavad 65% kaardimaksed müügikohas.

Piiriülesed maksed moodustasid 9% maksete arvust ja 28% käibest – kokku 114 000 makset kogukäibega 159 miljonit eurot. Siia kuuluvad maksed, mille puhul maksekorraldus saadetakse väljaspool Eestit asuvasse panka, tehakse kaardimakse välismaal või tasutakse kaardiga ostude eest välismaa e-poes. Piiriüleste maksete arvust moodustavadki enamiku kaarditehingud (82%). Piiriüleste maksete arv kasvas eelmise aastaga võrreldes 29%.

Nii riigisiseste kui ka piiriüleste maksete arvu kasvu taga olid suuresti kaarditehingud. Piiriüleste tehingute puhul paistab eriti silma internetis kaardiga tehtud ostude kasv. Välismaalt osteti neljandas kvartalis keskmiselt 36 000 korda päevas kaardiga – 32% enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Eesti e-poodidest ostes eelistatakse võimaluse korral pigem pangalingiga maksmise võimalust⁽¹⁾. Kaardiga tehti Eesti e-poodides neljandas kvartalis 5200 ostu päevas, mis on 2,5 korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Samas pangalingiga tehti viimases kvartalis päevas 59 000 ostu, mis on 9% võrra enam kui aasta tagasi.

Pangalingi kaudu makstes ja internetis kaardiga tasudes tehti neljandas kvartalis kokku 100 000 makset päevas. Pankade andmetele tuginedes on pangalingiga tehtud ostudest hinnanguliselt 20% kaubad, 30% teenused (peamiselt bussi jm transpordipiletid ning kino-, teatri- ja kontserdipiletid), 25% moodustavad lotopiletid ja muud internetis mängitavad hasartmängud ja kihlveod ning 25% arvete tasumised, finantsteenustega seotud maksed (kindlustus, laenude tagasimaksed) ning muud maksed.

Pangalingi kaudu on võimalik osta ainult Eesti e-poodidest. E-kaubanduse kiiret kasvu kinnitab ka Omniva statistika. Omniva sõnul kasvasid pakiautomaadimahud 2017. aasta detsembris võrreldes 2016. aasta sama ajaga 50%. Välisriikidest saabub kõige rohkem pakke Hiinast, populaarsed ostukohad on ka USA, Ühendkuningriik ja Saksamaa.

¹ Internetikaupmeestelt ostes on lisaks pangalingile ja pangakaardiga maksmisele tihti võimalik kasutada ka muid makseviise (nt ettemaks kaupmehele, muude maksevahendajate poolt pakutavad lahendused), kuid need tehingud Eesti Panga maksestatistikas ei eristu.

 Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas.

Lisateave:
Eva Vahur
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, mobiil 533 00619
E-post: [email protected]
meediapäringud: [email protected]
https://twitter.com/EestiPank