Maailm on liikumas suunas, kus vabakaubandus ei ole enam iseenesestmõistetav ning avatud majandusega väikeriikidel nagu Eesti on protektsionismi levikust kaotada kõige rohkem. Sellistes oludes muutub eriti tähtsaks kiire kohanemisvõime. Ettevõtted, kes suudavad kohaneda ja paindlikult tegutseda, võivad muutuvast maailmast uusi võimalusi leida, kuid tervikpildi vaatest pole täielik sõltumatus riikide majandustele lahendus, rääkis Eesti Panga president Madis Müller muutuvale kaubanduskeskkonnale pühendatud avalikul seminaril.

Eesti Panga hinnangul võib Eesti majanduskasv maailmamajanduses kaubanduspiirangute kasvust kahaneda umbes poole protsendipunkti võrra, isegi kui otsene mõju USA tollitariifidest on piiratud. Kui USA on Eestile suhteliselt väike eksporditurg, siis negatiivne mõju võib meieni jõuda kaudselt Eesti suuremate eksporditurgude kaudu, mis omakorda sõltuvad USA turust. „Sellistes tingimustes saab konkurentsieeliseks ettevõtte strateegiline paindlikkus, kiire reageerimisvõime ning suutlikkus kohaneda nii riskide kui ka võimalustega,“ ütles Müller.

Äsja Washingtonist Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga aastakoosolekult naasnud Mülleri sõnul oli kaubanduspiirangute ja tollimaksudega seonduv läbiv teema pea kõigil kohtumistel. See oli ka üks põhjus, miks IMF värskes maailmamajanduse prognoosis nii USA kui ka suure osa ülejäänud maailma majanduskasvu väljavaated kehvemaks hindas. „Kaubandusele piirangute kehtestamine ei ole tee stabiilsuse ega majandusliku heaoluni, vaid pigem tee kõrgemat hindade, nõrgema konkurentsivõime ja aeglasema majanduskasvuni,“ märkis Müller. Seda isegi juhul, kui tollid peaksid jääma lühiajaliseks, sest suurenenud poliitiline ja majanduslik ebakindlus mõjutab investeerimis- ja tarbimisotsuseid.

Müller tõmbas kaubanduses toimuva kirjeldamiseks paralleele Eesti elektrituruga, kus oleme varustuskindluse ja stabiilsema hinna kindlustamiseks mõistnud vajadust suurendada kohalikku tootmisvõimekust. Samal ajal räägime aga ka vajadusest arendada piiriüleseid ühendusi naaberriikidega, et turg toimiks efektiivsemalt ning lõplik kulu maksumaksjale oleks võimalikult madal. „Ainult iseseisvale varustamisele panustamine ei anna parimat tulemust, kui süsteem toimib paremini koostöös,“ ütles Müller. Sarnane dilemma on praegu ka kaubanduspoliitikas - täielik sõltumatus ei ole lahendus, vaja on leida sobiv tasakaal.

Müller möönis, et tollimaksudega importkauba hinda tõstes on kindlasti võimalik kohalikku vähemefektiivset tootmist turgutada. Kui aga kohalik tootmine nõudlust rahuldada ei suuda, ei pruugi isegi suhteliselt kõrged tollimaksud kaubavoogusid päris tagurpidi pöörata. „See tähendab aga mõistagi kõrgemaid hindu tarbijatele ja kohaliku piiratud tööjõu suunamist ebaefektiivsesse tööstusse. Ka USA ühiskond ja majandus sellest tervikuna seega ei võidaks,“ rääkis Müller. Lisaks selgitas ta tagamaid, miks USA dollari reservvaluuta staatuse tõttu ei peaks USA jooksevkonto puudujäägis tingimata probleemi nägema.

Euroopal ei oleks Mülleri hinnangul mõistlik USA tollipoliitikale vastata omapoolsete kõrgete tollidega. „Kaubandussõtta tormamise asemel võib olla efektiivsem tagada muu rahvusvahelise kaubanduse võimalikult hea toimimine. See võimaldaks ettevõtetel leida alternatiivseid turge ja kujundada tarneahelad ümber uuest olukorrast lähtuvalt,“ ütles Müller. Lisaks on Euroopa Liidu 450 miljoni tarbijaga siseturul palju kasutamata potentsiaali. Eelkõige tuleks hoolitseda majanduse kiire kohanemisvõime eest, rõhutas Müller.

Madis Mülleri kõne täispikkuses 

Lisateave:
Hanna Jürgenson
kommunikatsioonispetsialist
56920930
[email protected]
Meediapäringud [email protected]