PROGNOOS. Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde

Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi.

Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust halvemaks.

Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle 13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal 1%.

Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu.

Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016–2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist suurenemist.

Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega, uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse käekäik.

Täispikk publikatsioon

Rahapoliitika ja Majandus 2/2020

Otseülekanne pressikonverentsilt

Otseülekande slaidid


Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee