SKPst aeglasem tööjõukulu kasv on esimene samm konkurentsivõime taastamisel

Märksõnad: 
Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist
  • Märgina majanduse paremast seisust kasvasid tööjõukulud esimest korda kolme aasta jooksul võrreldes SKPga pisut aeglasemalt, mitte sellest kiiremini
  • Konkurentsivõime paranemiseks peab palgakulude kasv edaspidi olema mõõdukam kui majanduskasv jooksevhindades
  • Palgasurvet suurendab edaspidi taristuinvesteeringute kasv ja Euroopa Liidu eesistumine

Keskmine brutokuupalk kasvas 2016. aasta viimases kvartalis aastavõrdluses 6,9% – aeglasemalt kui aasta esimeses kolmes kvartalis. Rahvamajanduse arvepidamise statistika järgi palgafondi kasv aeglustus ning üle pika aja selle osakaal SKPs ei suurenenud. Palgakasvu aeglustumine samal ajal majanduskasvu kiirenemisega on samm kestlikuma arengu suunas, mida oleme majandusprognoosides nimetanud pehmeks maandumiseks.

Palgakasv ei aeglustunud kõigil tegevusaladel ühtlaselt. Kõige enam pidurdas palgakasvu aeglustumine kaubanduses ja põllumajanduses. Tööstuses ja valitsemissektoris palkade kasv seevastu kiirenes. Hoolimata kiiremast palgakasvust paranes töötlevas tööstuses SKP andmete järgi tootlikkuse ja palga kooskõla, mis tugevdab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Eksportijate konkurentsivõime paranemist on näidanud ka Euroopa Komisjoni ja Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus.

Siiski ulatub tööjõukulude osakaal Eestis ligi 50%-ni SKPst, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ja kriisiajaga sarnasel tasemel. Eesti töötajate palk on Euroopa Liidule kiiremini järele kasvanud kui ettevõtjate kasum. Seda võib vaadata ka nii, et tööandjad on pidanud töötajate palku tõstma enam, kui nad on suutnud kasvatada töötamise tõhusust oma ettevõtetes. Vähene kasumlikkus võib anda tagasilöögi ka töötajatele, sest see vähendab töökohtade säilimise kindlust. Pehmeks maandumiseks peaks palgakulude kasv jääma edaspidi mõõdukamaks kui majanduse kasv jooksevhindades.

Ettevaates võib mitu tegurit palgakasvu taas kiirendada. Taristuinvesteeringute kasvades läheb tõenäoliselt tarvis rohkem töökäsi ehitussektoris, eesootav Euroopa Liidu eesistumine ning valitsuse kokkulepe suurendada haridustöötajate palka survestavad valitsemissektori palkasid, lisaks tõusis miinimumpalk jaanuaris 2017 taas 9,3% võrra. Samas jahutab palgasurvet veidi töövõimereform, mis toob tööturule inimesi juurde, ning võrreldes varasemaga kahaneb ka tööealiste arv Eestis märksa aeglasemalt.


Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse näitaja.

Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas.

Lisateave:
Leanyka Libeon
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0959
E-post: Leanyka.Libeon [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee