Teenuste ekspordi kasv viis jooksevkonto taas plussi

  • Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2018. aasta teises kvartalis 118 miljonit eurot (1,8% SKPst). Ülejääk tekkis teenuste ekspordi ja impordi positiivsest saldost ning Euroopa Liidu tõukefondide toetustest
  • Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool[1] 36 miljonit eurot. See kajastus peamiselt kindlustusettevõtete ja pensionifondide investeeringutes välismaistesse väärtpaberitesse
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon liikus kvartali jooksul 252 miljoni euro võrra netotasakaalu suunas
  • Eesti residentide võlanõuete maht suurenes kvartaliga 1,1 miljardit eurot, võlakohustuste[2] oma aga 422 miljonit eurot

2018. aasta teises kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 118 miljonit eurot. Selle põhjustasid teenuste ekspordi-impordi ülejäägi kasv ning Euroopa Liidu tõukefondide toetused. Teenuste konto ülejääk kasvas aastaga 5% ja ulatus 559 miljoni euroni; seda suurendasid eelkõige arvuti- ja muud äriteenused. Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga 16% ja oli 332 miljonit eurot. Kaubavahetuse puudujääk kasvas eeskätt seetõttu, et suurenes mineraalsete toodete, elektriseadmete ja mehaaniliste masinate sissevedu. Investeerimistulude netoväljavool oli 231 miljonit eurot ehk 7% vähem kui aasta tagasi. Väljavoolu vähendasid peamiselt pensionifondide tulude kasv tänu välismaistele väärtpaberiinvesteeringutele ja finantsettevõtete otseinvesteeringutulu netoväljavoolu kahanemine. Kapitalikonto ülejääk oli 38 miljonit eurot. 2017. aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes investeerimistoetuste maht poole võrra.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (–) olid 2018. aasta teises kvartalis 155 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes taas netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

2018. aasta teise kvartali maksebilansi finantskonto järgi tehti Eestist välismaale investeeringuid 36 miljoni euro võrra rohkem kui välisriikidest Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid kindlustusettevõtete ja pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi[3] kaudu oli 805 miljonit eurot ja see toimus tänu residentide hoiuste kasvule, mis võimaldas pankadel oma väliskohustusi vähendada ja välisnõudeid suurendada. Klientide hoiuste kasv tulenes ettevõtetesse tehtud investeeringutest ja jooksevkonto ülejäägist, st tänu suuremale ekspordile voolas ettevõtetesse rohkem raha ja seda hoiustati Eestis tegutsevates pankades. Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 762 miljoni euroga. Investeeringute sissevoolust suurema osa moodustas residentidele kuulunud äriosaluste müük mitteresidentidele.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused 2018. aasta teise kvartali lõpus välisnõudeid 7,2 miljardi euroga (29% nelja kvartali SKPst).

Koguvälisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 3,9 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (16% nelja kvartali SKPst). Kvartali jooksul kasvasid nii võlanõuded kui ka võlakohustused.

Üksikasjalikumat infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt lingilt välissektori statistika.

 

2018. aasta III kvartali esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 6. detsembril 2018 kell 8.


Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikateate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistikateates kirjeldatakse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: Andres.Lauba [at] eestipank.ee


[1] Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

[2] Võlakohustused on see osa väliskohustustest, mis on olemuselt võlad ehk millega kaasneb tagasimaksmise kohustus.

[3] Pangandussüsteem hõlmab krediidiasutusi ja Eesti Panka.