Teises kvartalis suurenes tööpuudus 7,1%ni ja hõive kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,6%. Hõive kahanemise taga oli teenindussektor, mida koroonaviiruse levik ja selle tõkestamise meetmed kõige tugevamini mõjutasid. Kuigi viimastel kuudel on tööturul näha olnud stabiliseerumise märke, on edasine väljavaade endiselt ebakindel.

Mitmed suurema sagedusega koostatavad andmeallikad näitavad, et olukord tööturul on viimastel kuudel stabiliseerunud, kuigi võrreldes kriisieelse ajaga selgelt nõrgem. Töötamise registri andmete järgi kahanes töösuhete arv mai lõpuks aastavõrdluses 3%, kuid on olnud sellest saati parenemise kursil. Mõningal määral võib olukorda tegelikust paremana näidata töötasu hüvitise mõju, sest selle tingimused teevad koondamise ühe kuu jooksul pärast hüvitise saamise aega väga kalliks.

Registreeritud töötus on samuti alates juunist muutumatu püsinud – võrreldes eriolukorra ajaga lisandub uusi registreeritud töötuid vähem ning uue töökoha leidmise tõenäosus on suurenenud. Ettevõtete hõiveootused on konjunktuuriinstituudi küsitlusandmete järgi aprillist saati paranenud ning taastumist näitab ka töötukassa vahendatavate vabade töökohtade hulk.

Hoolimata viimaste kuude positiivsetest märkidest on tööturu edasine väljavaade endiselt ebakindel. On tavaline, et töötajaid puudutavate otsuste tegemine võtab ettevõtetes aega ning mitmeid koroonakriisist tugevasti mõjutatud tegevusalasid ootab lisaks ees ka madalhooaeg. Suurim risk on endiselt seotud viiruse edasise leviku ja selle tõkestamiseks rakendatavate meetmetega.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
6680959, 56920930
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]