Uuringu järgi moodustab eluaseme väärtus keskeltläbi poole eraisikute varast

Märksõnad: 
  • Peamine elukoht on Eesti leibkondade kõige kallim vara: selle väärtus moodustab keskeltläbi poole kõigist varadest
  • Viiendiku reaalvaradest moodustavad varad ettevõtetes, mis leibkondadele kuuluvad ja kus nad töötavad
  • Suurima osa Eesti leibkondade finantsvaradest moodustavad pangahoiused; finantsvarade osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike
  • Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem, aga ka finantspuhvreid on neil vähem

Eesti Pank viis 2013. aastal koostöös statistikaametiga läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS). Leibkondade küsitlusega koguti andmeid perede varade, kohustuste, sissetulekute ja tarbimise kohta.

Uuringu tulemuste põhjal on Eesti leibkondadel teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt vähe vara (uuringu tulemusi ei ole veel avaldatud Läti ja Leedu kohta). Euroala riikide seas on Eesti netovarade (leibkonna varade väärtus miinus kohustuste summa) mediaanväärtuse poolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal. Mediaanväärtus on keskmine näitaja, millest pooltel leibkondadel on rohkem ja pooltel vähem varasid. Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot.

Nii Eestis kui ka teistes riikides on netovarad leibkonniti ebavõrdsemalt jaotunud kui sissetulekud. Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid.  Mida kõrgem on koefitsient, seda suuremat ebavõrdsust see väljendab.1 Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel. Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.

Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht. Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%). Peamise elukoha väärtus moodustab keskeltläbi poole kõigist leibkondade varadest. See tähendab, et leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.

Samuti moodustavad Eesti leibkondade reaalvaradest suhteliselt suure osa varad ettevõtetes, mis leibkondadele kuuluvad ja kus nad igapäevaselt töötavad. Nende varade osakaal on üks viiendik, st pea kaks korda rohkem kui euroala riikide seas keskmiselt. Sellist tüüpi vara omab Eestis ligikaudu 12% leibkondadest ja selle mediaanväärtus on 11 700 eurot.

Eesti leibkondade finantsvarad on peamiselt pangahoiused ja nende osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike (Eestis 10% varadest, euroalal keskmiselt 17%). Ka teistes madalama sissetulekutasemega euroala riikides, nagu Slovakkias, Sloveenias, Portugalis ja Kreekas on finantsvarade osakaal väike ja need on vähe hajutatud.

Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem (Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%). Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.

Eesti puhul võib esile tõsta ka selle, et enamjaolt on laenud noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.

Ehkki siinne laenukoormus on euroala riikidega võrreldes väiksem, on Eesti leibkondadel ka suhteliselt vähe finantspuhvreid. Mediaanleibkonnal (st leibkond, kellega võrreldes on pooltel leibkondadel vähem ja pooltel rohkem finantspuhvreid) on olemas toimetulekuvaru umbes ühe kuu jaoks, euroala mediaanleibkonnal aga on varusid pisut enam kui kahe kuu jaoks.

Kokkuvõttes on Eesti leibkondade netovara ja varade struktuur sarnane nagu teistes euroalasse kuuluvates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Võrreldes nende riikidega on Eestis leibkondade netovara aga ebavõrdsemalt jaotunud ning seda koduomanike suurest osakaalust hoolimata. Finantsstabiilsuse seisukohast on Eesti leibkondade laenukoormus teiste euroala riikidega võrreldes küll väiksem, kuid Eesti leibkonnad on haavatavad oma tagasihoidlike finantspuhvrite tõttu.


1Gini koefitsient on ebavõrdsuse mõõdik, mis varieerub nullist üheni. Mida lähemal ühele on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on varade jaotus. Kui Gini koefitsient on null, on varad võrdselt jaotunud. Väärtus üks tähistab täielikku ebavõrdsust. Netovarade Gini koefitsient oli 2013. aastal Eestis 0,69 ja sissetulekute Gini koefitsient 0,36.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut korraldatakse euroala riikides iga kolme aasta tagant. See on kõiki euroala riike hõlmav ulatuslik uuring, mis võimaldab võrrelda riikide leibkondade finantsseisu. Eestis viidi uuring läbi 2013. aastal ja selle jaoks küsitleti 2220 leibkonda. Järgmine leibkondade küsitlus viiakse Eestis läbi 2017. aastal.

Uuringu tulemusi tutvustatakse huvilistele põhjalikumalt avatud loengul, mis toimub 29. märtsil kell 11 Eesti Panga muuseumis. Loengule palume registreeruda Eesti Panga muuseumi telefonil 668 0760 või e-posti aadressil muuseum [at] eestipank.ee.  

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee