Välisfinantseerimist mõjutasid teises kvartalis euroala võlakirjade tugiostud ja erakorralised dividendimaksed

Märksõnad: 

Eesti majandus oli 2015. aasta teises kvartalis viiendat kvartalit järjest netovälisfinantseerija. Maksebilansi finantskontol kajastuv kapitali väljavool oli 345 miljonit eurot: varad suurenesid välismaal 245 miljoni euro võrra (Eesti Pank jätkas märtsis alustatud igakuist euroala riigivõlakirjade ostu eesmärgiga hoida euroala inflatsioon keskpika perioodi jooksul 2% lähedal) ning kohustused vähenesid 100 miljoni euro võrra (ettevõtted maksid erakorralisi dividende ning muud finantsvahendusettevõtted maksid tagasi pikaajalisi laene).

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni1 järgi olid 2015. aasta teise kvartali lõpu seisuga Eesti residentide väliskohustused2 nende välisnõuetest2 7,6 miljardi euro võrra suuremad (38% viimase nelja kvartali SKPst). Nõuded välismaailma vastu moodustasid 79% kohustustest; investeerimispositsioon liigub jätkuvalt netotasakaalu suunas (vt Rahvusvaheline investeerimispositsioon).

Välismaa on siiski Eestile rohkem võlgu kui Eesti välismaale: residentide võlanõuded olid 1,2 miljardi euro võrra suuremad kui nende võlakohustused (ehk koguvälisvõlg)2. See vahe vähenes kvartaliga 1,1 miljardi euro võrra, sest ettevõtete grupisisesed laenukohustused suurenesid. Lisaks kasvasid kohustused väljakuulutatud, kuid maksmata erakorraliste dividendide tõttu. Keskpanga võlanõuded olid 3,4 miljardi võrra suuremad kui tema võlakohustused ning ettevõtete grupisisesed nõuded 0,5 miljardi euro võrra suuremad kui nende samalaadsed kohustused (vt Välisvõlg). Keskpanga võlanõuete ülejääk suurenes eelkõige seetõttu, et pangad hoiustasid vabad vahendid keskpangas ja keskpank tegi võlakirjade tugioste.

Eesti välisnõuete positsioon suurenes 2015. aasta esimese kvartali lõpuga võrreldes 1% (aastaga 8,7%), 28,5 miljardi euroni. Sellest moodustasid kolmveerandi ehk 21,4 miljardit eurot võlanõuded (106% nelja kvartali SKPst). Nõuete seis suurenes välistehingute tõttu 0,24 miljardi euro võrra, kuid vähenes hinna- ja kursimuutuste tõttu 0,16 miljardi euro võrra.

Väliskohustuste positsioon vähenes esimese kvartali lõpuga võrreldes 0,3% (suurenes aastaga 2,4%), 36,1 miljardi euroni. Sellest moodustasid 20,2 miljardit ehk üle poole võlakohustused (100% nelja kvartali SKPst). Väliskohustuste maht kahanes lisaks 0,1 miljardi euro suurusele kohustuste netovoole ka hinna- ja kursimuutuste tõttu, 0,5 miljardi euro võrra.

Kolmanda kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos kommentaaridega avaldab Eesti Pank 9. detsembril.

Võlanõuete ja -kohustuste positsioon


1 Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk välisvarade ja -kohustuste seis kindlal kuupäeval (kvartali lõpu seisuga) väljendatuna selle kuupäeva turuhindades.

2 Võlanõuded ja -kohustused on rahvusvahelise investeerimispositsiooni komponendid, millega kaasneb tagasimaksmise kohustus. Võlaarvestusse ei kuulu aktsia- või osakapitali tehtud otse-, portfelli- ja muud investeeringud, reinvesteeritud tulu, tuletisinstrumendid ega keskpanga reservidesse kuuluvad kullavarud. Välisvõla hulka arvatakse aga otseinvesteeringusuhetes olevate ettevõtete vahelised võlanõuded ja -kohustused.

Taustinfo

Alates sellest aastast avaldab Eesti Pank maksebilansi ja välisvõla statistika juurde eraldi statistilised kommentaarid ning lisaks majanduspoliitilise selgituse.

Maksebilansi kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto analüüsile. Statistiline kommentaar välisfinantseerimise kohta käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskontot, investeerimispositsiooni ja välisvõlga (vt Välissektori statistika)

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: andres.lauba [at] eestipank.ee