Eesti oli esimeses kvartalis netovälisfinantseerija

Nii nagu kolmes eelmises kvartalis oli Eesti majandus ka 2015. aasta esimeses kvartalis netovälisfinantseerija. Kapitali 128 miljoni euro suuruse väljavoolu põhjuseks oli varade suurendamine välismaal 64 miljoni euro võrra (pensionifondid investeerisid välismaistesse aktsiatesse ja fondiosakutesse, mittefinantsettevõtted paigutasid raha välishoiustele) ning kohustuste vähenemine finantssektoris (reinvesteeriti vähe, kahanesid välismaalaste hoiused siinsetes pankades) samuti 64 miljoni euro võrra.

Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon (välisnõuded ehk välisvarad miinus väliskohustused1) oli 2015. aasta esimese kvartali lõpuks miinus 8 miljardit eurot (41% nelja viimase kvartali SKPst). Nõuded välismaailma vastu moodustasid 77% kohustustest; liikumine tasakaalu suunas jätkub (vt Rahvusvaheline investeerimispositsioon). Võlanõuded ületasid võlakohustusi (ehk koguvälisvõlga)2 2 miljardi euro võrra; seejuures ületasid võlakohustusi keskpanga võlanõuded (investeeringud võlakirjadesse) 1,9 ning ettevõtete grupisisesed nõuded 1,5 miljardi euroga (vt Välisvõlg). 2015. aasta esimene kvartal on kümnes kvartal järjest, kui Eesti võlanõuded muu maailma vastu olid koguvälisvõlast suuremad. See tähendab, et välismaailm on Eestile rohkem võlgu kui Eesti välismaailmale.

Eesti välisnõuete positsioon suurenes 2014. aasta neljanda kvartali lõpuga võrreldes 2% (aastaga 10%) ja oli 28 miljardit eurot. Sellest kolmveerand ehk 21 miljardit eurot moodustasid võlanõuded (108% nelja kvartali SKPst). Lisaks 0,1 miljardi euro suurusele varasoetusega seotud netovoole kasvatasid välisvarade mahtu 0,6 miljardi euro võrra ka hinna- ja kursimuutused.

Väliskohustuste positsioon suurenes eelmise kvartali lõpuga võrreldes 1% (aastaga 5%) ja jõudis 36 miljardi euroni, millest 19 miljardit ehk ligi poole moodustasid võlakohustused (97% nelja kvartali SKPst). Välistehingud vähendasid küll kohustuste seisu 0,1 miljardi euro võrra, kuid hinna- ja kursimuutused suurendasid seda 0,3 miljardit eurot.

1 Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk välisvarade ja -kohustuste seis kindlal kuupäeval (kvartali lõpu seisuga) väljendatuna selle kuupäeva turuhindades.

2 Võlanõuded ja -kohustused on rahvusvahelise investeerimispositsiooni komponendid, millega kaasneb tagasimaksmise kohustus. Võlaarvestusse ei kuulu aktsia- või osakapitali tehtud otse-, portfelli- ja muud investeeringud, reinvesteeritud tulu, tuletisinstrumendid ega keskpanga reservidesse kuuluvad kullavarud. Välisvõla hulka arvatakse aga otseinvesteeringusuhetes olevate ettevõtete vahelised võlanõuded ja -kohustused.
Võlanõuete ja -kohustuste positsioon, mld eurot


Taustinfo

Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõlga, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja rahvusvahelisi reserve, mille kohta avaldab Eesti Pank kaks statistika pressiteadet:

  1. maksebilansistatistika kommentaar, mis keskendub maksebilansi jooksev- ja kapitalikontol toimunud muutuste selgitamisele 
  2. maksebilansi finantskonto, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika kommentaar ehk välisfinantseerimist käsitlev ülevaade.

Lisaks kahele statistilisele ülevaatele avaldab Eesti Pank majanduspoliitilise kommentaari, kus analüüsib välissektori statistikas esitatud muutuste põhjuseid. 

Järgmise maksebilansi ja välisvõla statistika koos statistika ja majanduspoliitilise kommentaariga avaldab Eesti Pank 8. septembril.  


Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906
E-post: andres.lauba [at] eestipank.ee