Viiruskriisi ajal juurdusid viipemaksed ja e-ostud

Autori Tiina Soosalu pilt

Tiina Soosalu

Makse- ja arveldussüsteemide osakond

Postitatud:

26.07.2021

  • Eesti elanikud tegid Eesti müügikohtades juunis keskmiselt päevas enam kui miljon kaardimakset (10% rohkem kui aasta tagasi), mis on läbi ajaloo suurim arv
  • Kõikidest pangakaardiga tehtud ostudest moodustas e-ostude osakaal möödunud kevadel 14%, veel viis aastat tagasi oli see 3%
  • Kõikidest väljastatud pangakaartidest olid pea 95% viipemakse võimalusega, pooled kaardimaksed tehti viibates
  • Poolteist aastat turul olnud nimemakse teenusel (makse vaid telefoninumbri alusel) on erinevates pankades kokku 178 000 kasutajat

Kui viie aasta eest tehti pangakaarti kasutades 97% ostudest füüsilistes müügikohtades ja vaid 3% e-poodides, siis sel kevadel (märtsis, aprillis) moodustas e-poodides pangakaardiga tehtud ostude osakaal juba 14%. Piirangute leevendamine on viinud inimesed tavapoodidesse tagasi, kuid edaspidi võib oodata, et palju suurem osa ostusid sooritataksegi püsivalt e-poodides.

Eesti elanikud tegid Eesti müügikohtades juunis keskmiselt päevas enam kui miljon kaardimakset 18,5 miljoni euro väärtuses. Kaardimaksete arv oli 10% ja käive 12% suurem kui eelmise aasta juunis. Ühtlasi on tegu juunikuiste rekordnäitajatega läbi ajaloo. Samas on välismaal tehtud kaardimaksete maht piirangute tõttu endiselt madalseisus. Juunis maksti välismaal kaardiga ligi poole vähem kui kriisieelses juunis kaks aastat tagasi. Endiselt tehakse enim kaardimakseid Soomes, kus kriis mõjutas kaarditehingute mahtu suuresti seal elavate ja töötavate inimeste tõttu vähem kui teistes lähiriikides. Kõige tugevam kontrast kriisieelse ajaga on Lätis tehtud kaardimaksete osas. Läti leevendas piiranguid mõnevõrra juuni keskpaigast, kuid sellele vaatamata tegid Eesti kaardiomanikud juunis Lätis vaid 3700 kaardimakset päevas (aasta varem 11 500 makset). Ka teistesse naaberriikidesse, nagu Venemaa ja Rootsi, reisitakse oluliselt harvem ja välismaiste kaardimaksete kriisieelne maht jääb kaugelt kättesaamatuks.

Pangakaarti kasutatakse üha enam nii Eesti kui ka välismaa e-poodides ostude tegemisel. Viiruskriisi tagajärjel kolisid ka paljud igapäevaostud (toidukaubad jm esmatarbekaubad) internetipoodi. Selle aasta juunis tehti pangakaardiga 123 000 e-ostu päevas, mida on 2,5 korda enam kui 2019. aasta juunikuus. Päevas jäeti Eesti ja välismaa e-poodidesse keskmiselt 3,4 miljonit eurot, mida on pisut vähem kui selle aasta kevadel, kuid 75% võrra enam kui kaks aastat tagasi.

Viipemaksed

Eesti pankade välja antud 1,87 miljonist pangakaardist olid juuni lõpus viipemaksevõimekusega 1,76 miljonit ehk 94,5% kõikidest väljastatud kaartidest. Juuni lõpu seisuga oli aga viiendik viipekaardi valdajatest viipemakse funktsiooni deaktiveerinud (2019. aasta lõpus oli selliseid kaarte 24%). Viipamist võimaldavad peaaegu kõik terminalid – juuni lõpus ei võimaldanud viipemakset vaid mõnikümmend terminali 37 000st.

Eestis tehakse juba ligi pool kõikidest kaardimaksetest viibates, välismaal makstakse kontaktivabalt veelgi sagedamini. Viiruskriisi alguses 50 euroni tõstetud viipemakse limiit kehtib tänaseni ja sarnane limiit on kehtestatud enamikus Euroopa riikides. Küll tuleb turvalisuse tagamiseks mõnikord viipemaksetehing kinnitada PIN-koodiga. Kui ostusumma ületab 50 eurot, siis üldjuhul saab tehingut kinnitada PIN-koodiga kaarti terminali sisestamata. Nutitelefoni või -kellaga makstes on viipemakse limiidid suuremad.

Nimemaksed

Eesti pangad tõid nimemakse teenuse turule koostöös Läti keskpangaga, kes haldab nii Eesti kui ka Läti pangaklientide telefoni- ja kontonumbrite registrit. Nimemakse töödeldakse võimalusel välkmaksena ja raha laekub sel juhul saaja kontole vaid loetud sekundite jooksul. Teenus on turul olnud ligikaudu poolteist aastat. Juuni lõpus oli erinevates pankades kokku 178 000 kasutajat, kes tegid kuus kokku ligi 1,5 miljonit nimemakset.

Nimemakse võimaldab Swedbanki, SEB, Coop Panga ja LHV mobiilirakendust kasutavatel eraklientidel teha makseid vaid saaja telefoninumbri alusel kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks peavad kliendid aktiveerima nimemakse seaded oma panga mobiilirakenduses. Nimemakse on mugav lisavõimalus näiteks sõprade vahel ja väikeste summade arveldamiseks.

Vaata ka täna avaldatud statistikateadet II kvartali maksestatistika kohta.

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud press@eestipank.ee

Pilt
Joonis 1
Pilt
Joonis 2

 

Pilt
Joonis 3
Pilt
Joonis 4

 

Pilt
Joonis 5
Pilt
Joonis 6

 

Pilt
Joonis 7
Pilt
Joonis 8

 

Pilt
Joonis 9