Eesti Panga kasutada olevad makrofinantsjärelevalve vahendid jagunevad kolmeks:
Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi kahju eest, mis võib tekkida finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali; finantstsükli languse või... veel
Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri eesmärk on suurendada süsteemselt oluliste turuosaliste toimekindlust. Süsteemselt oluliste krediidiasutuste olulisus võib tuleneda nii nende suurusest, keerukusest kui ka tugevast seotusest finantssüsteemi teiste osalistega.
Eesti Pank määras... veel
Eesti Pank määrab igal aastal makrofinantsjärelevalve raames kindlaks, millised on Eesti finantssüsteemi toimimise jaoks olulised pangad ja otsustab, kui suurt kapitalipuhvrit peavad need pangad täiendavalt hoidma. Sel aastal täiendas Eesti Pank süsteemselt oluliste pankade määramise põhimõtteid... veel
Süsteemse riski puhvri eesmärk on suurendada finantssektori vastupanuvõimet pikaajalistele mittetsüklilistele riskidele, mis võivad avaldada negatiivset mõju riigi finantssüsteemile ja reaalmajandusele.
Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise peamine põhjus on Eesti majanduse väiksus... veel
Eesti Pank viib kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1% tasemelt 0%ni. Selle sammuga vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida pangad saavad kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks.
„Oleme pankadelt nõudnud headel aegadel puhvrite... veel
Sisereitingute meetodit (Internal Ratings Based (IRB) approach) kasutavad pangad kohustuvad arvestama riskiga kaalutud vara arvutamisel kinnisvaraga tagatud jaenõudeid Eesti residentide vastu vähemalt 15% riskikaaluga. Alampiir on seatud kinnisvaraga tagatud jaenõuete portfelli keskmisele... veel
Makrofinantsjärelevalve hõlmab süsteemsete riskide määratlemist ja hindamist ning finantsstabiilsust kindlustavate meetmete võtmist. Makrofinantsjärelevalve asutuseks Eestis on Eesti Pank. Eesti Panga seaduse järgi kuuluvad Eesti Panga ülesannete hulka finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine... veel
Eestis tegutseb neli süsteemselt olulist panka: Swedbank, SEB Pank, Luminor Bank ja LHV Pank. Need pangad peavad täitma täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid. Aga miks on just neil vaja rohkem kapitali hoida?
Üks pluss üks võrdub kaks. Kaks miinus üks võrdub üks. Neid tehteid suudavad teha... veel
- Finantsstabiilsuse riskid on kokkuvõttes väikesed. Riske maandavad majanduskasvuga kaasnev tulude kasv, suured finantspuhvrid ja pankade tugev kapitaliseeritus
- Kõige tõsisemalt ohustavad Eesti finantsstabiilsust Põhjamaade kinnisvaraturu riskid, mille realiseerumisel võib... veel
