Süsteemse riski puhvri eesmärk on suurendada finantssektori vastupanuvõimet pikaajalistele mittetsüklilise iseloomuga riskidele, mis võivad avaldada tõsist negatiivset mõju riigi finantssüsteemile ja reaalmajandusele.

Alates 1. augustist 2016 kehtib kõikidele Eestis tegevusloa alusel tegutsevatele pankadele ja pangagruppidele 1% süsteemse riski puhvri nõue.  Süsteemse riski puhvri nõuet kohaldatakse ainult Eestis asuvatele positsioonidele ning see  nõue tuleb krediidiasutusel täita esimese taseme põhiomavahenditega.

Puhvri määr

1%

Ulatus

Kõik Eestis tegevusloa alusel tegutsevad pangad ja pangagrupid

Riskipositsioon

Eestis asuvad riskipositsioonid

Kehtivuse algus

1. august 2016

Õigusakt

Eesti Panga presidendi 30. mai 2016 määrus nr 6 „Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamine"

Süsteemse riski puhvri nõude hoidmise põhjus tuleneb Eesti majanduse struktuursest haavatavusest. 

Eesti majandus on haavatav, kuna see on väike ja avatud. Majanduskeskkonna muutustest tingitud probleemid võivad seega avalduda Eestis kiiremini ja suuremas ulatuses kui paljudes teistes Euroopa riikides. Riske võimendavad ekspordi ja investeeringute suur osakaal ning kontsentreeritus, reaalsektori suhteliselt suur võlakoormus sissetulekute taseme suhtes, majapidamiste finantspuhvrite võrdlemisi tagasihoidlik maht ja väga panganduskeskne finantssektor. Piisav kapitalivaru aga aitab pankadel ootamatute finantsprobleemidega paremini toime tulla.

Selleks et teadvustada kõikidele Eesti pangandusturu osalistele siinse majanduse struktuurset haavatavust ning tagada turul tegutsemiseks võrdsed tingimused, on Eesti Pank palunud välisriigi pädevatel või määratud asutustel kohaldada välispankade siinsetele filiaalidele ja piiriülestele teenusepakkujatele Eesti riskipositsioonide suhtes süsteemse riski puhvri nõudega samaväärset kapitali lisanõuet.