Süsteemse riski puhvri eesmärk on suurendada finantssektori vastupanuvõimet pikaajalistele mittetsüklilistele riskidele, mis võivad avaldada negatiivset mõju riigi finantssüsteemile ja reaalmajandusele.

Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise peamine põhjus on Eesti majanduse väiksus ja avatus, mis teevad majanduse haavatavaks. Probleemid majanduskeskkonnas võivad seega avalduda Eestis kiiremini ja suuremas ulatuses kui paljudes teistes Euroopa riikides. Lisaks suurendavad ohte finantsstabiilsusele kinnisvarasektorile antud laenude suur osakaal pankade laenuportfellis ning majapidamiste suhteliselt väikesed finantsvarad. Puhvrinõue aitab kindlustada, et pankadel oleks süsteemsete riskide katteks piisavalt kapitali.

Süsteemse riski puhvri nõue kehtib Eestis alates 1. augustist 2014. Alates 1. augustist 2016 kehtib kõikidele krediidiasutustele 1% puhvrimäär, mida kohaldatakse Eestis asuvatele riskipositsioonidele. COVID-19 pandeemia tõttu otsustas Eesti Pank erakorraliselt langetada 1. maist 2020 puhvrimäära ajutiselt 0%le.

Kehtivuse periood

1.08.2014–31.07.2016

1.08.2016–30.04.2020

alates 1.05.2020

Puhver

2%

1%

0%

Riskipositsioon

koguriskipositsioon

kõik Eestis asuvad riskipositsioonid

kõik Eestis asuvad riskipositsioonid

Õigusakt: Eesti Panga presidendi 30. mai 2016. aasta määrus nr 6 „Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamine".

Selleks, et tagada kõigile turuosalistele võrdsed tingimused ja meetmete suurem mõjusus ning vähendada regulatiivse arbitraaži ohtu, on Eesti Pank palunud (positiivse puhvrimäära puhul) teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel kohaldada välispankade siinsetele filiaalidele ja piiriülestele teenusepakkujatele Eesti riskipositsioonide suhtes süsteemse riski puhvri nõudega samaväärset kapitali lisanõuet.