Vastutsükliline kapitalipuhver
Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi kahju eest, mis võib tekkida finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali olemasolu; finantstsükli languse või majandus- ja finantskeskkonna märkimisväärse halvenemise korral puhvrinõuet vähendatakse või nõue tühistatakse. Kogutud kapitalipuhvri abil saavad pangad katta kahjumeid, mis võivad majanduslanguse korral tekkida ning jätkata laenude andmist ettevõtetele ja majapidamistele.
Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus Eesti Pangal. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja selle määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv). Ühtlasi võtab ta arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.
Eestis koosneb vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue kahest osast: baasnõudest, mille määr püsib enamasti muutumatuna kindlaksmääratud tasemel (1%) ja tsüklilisest nõudest, mis lisandub baasnõudele, kui ettevõtete ja majapidamiste kiire võlakasvu tulemusel tsüklilised riskid suurenevad.
Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvrimäära kohta kord kvartalis.
Puhvrimäär | Kehtivus |
|---|---|
1,5% | alates 01.12.2023 |
1% | 07.12.2022–30.11.2023 |
0% | 01.01.2016–06.12.2022 |
II kvartal 2025
Eesti Pank säilitab pankadele kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude 1,5% tasemel.
Puhvri määra põhjendus: ettevõtete ja majapidamiste võlg on kasvanud majanduse pikaajalisest kasvutempost kiiremini. Lisaks tuleb arvestada geopoliitilise riskide eskaleerumise ohuga, mille tõttu on praeguse kõrgema kapitalipuhvri hoidmine vajalik pankade vastupanuvõime tagamiseks.
- Kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr: 1,5%.
- Võlakasvu ja pikaajalise nominaalse SKP kasvu vahe: 0,3 protsendipunkti
- Võla ja SKP suhtarv: 123% (muutus kvartalis +0,5 protsendipunkti, muutus aastas +5,1 protsendipunkti)
- Võrdlusmäär: 1% (statistika revideerimist arvestamata 1,5%)
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hinnang ja indikaatorid
Varasemad kapitalipuhvri määra hinnangud
- I kvartal 2025 (.pdf)
- IV kvartal 2024 (.pdf)
- III kvartal 2024 (.pdf)
- II kvartal 2024 (.pdf)
- I kvartal 2024 (.pdf)
- IV kvartal 2023 (.pdf)
- III kvartal 2023 (.pdf)
- II kvartal 2023 (.pdf)
- I kvartal 2023 (.pdf)
- IV kvartal 2022 (.pdf)
- III kvartal 2022 (.pdf)
- II kvartal 2022.pdf
- I kvartal 2022.pdf
- IV kvartal 2021.pdf
- III kvartal 2021.pdf
- II kvartal 2021.pdf
- I kvartal 2021.pdf
- IV kvartal 2020.pdf
- III kvartal 2020.pdf
- II kvartal 2020.pdf
- I kvartal 2020.pdf
- IV kvartal 2019.pdf
- III kvartal 2019.pdf
- II kvartal 2019.pdf
- I kvartal 2019.pdf
- IV kvartal 2018.pdf
- III kvartal 2018.pdf
- II kvartal 2018.pdf
- I kvartal 2018.pdf
- IV kvartal 2017.pdf
- III kvartal 2017.pdf
- II kvartal 2017.pdf
- I kvartal 2017.pdf
- IV kvartal 2016.pdf
- III kvartal 2016.pdf
- II kvartal 2016.pdf
- I kvartal 2016.pdf
- IV kvartal 2015.pdf
Eesti Panga presidendi määrused
- EP presidendi 28.11.2022 määrus nr 11 „Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamine“
- EP presidendi 29.11.2021 määrus nr 16 „Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamine“
- EP presidendi 01.12.2015 määrus nr 8 „Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamine“
- EP presidendi 01.12.2015 määrus nr 9 „Krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamine ja teise riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamine“
Teiste riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad:
- Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) avaldab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid.
- Baseli pangajärelevalve komitee (Basel Committee on Banking Supervision, BCBS) avaldab liikmete vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid.