Juurdepääsetavus

Menüü

Rahapoliitika
- Hinnastabiilsus
  Hinnastabiilsus tähendab väikest, aga stabiilset hinnatõusu. See aitab nii ettevõtjatel kui ka eraisikutel teha tulevikuplaanide ja palgasoovide vallas võimalikult mõistlikke majandusotsuseid. See loob tarvilikud eeldused majanduskasvuks.
- Rahapoliitika toimimine
  Keskpangal on ainuõigus lasta käibele ehk emiteerida raha. Kommertspankadele laenatava raha hinna ja koguse muutmisega mõjutab keskpank tingimusi, millega ettevõtted ja inimesed laenu saavad. Selle kaudu mõjutab keskpank hinnatõusu kiirust.
- Rahapoliitika ülekandemehhanism
  Kui keskpank muudab kommertspankadele laenatava raha hinda ja kogust, siis kanduvad selle mõjud edasi majandusse, eelkõige hinnatasemesse. Rahapoliitika ülekandemehhanism kirjeldab kanaleid, kuidas keskpanga otsused majandusse edasi kanduvad.
- Operatsiooniline raamistik
  Euroala keskpangad viivad detsentraliseeritult ellu euroala ühtse rahapoliitika eesmärke, pidades seejuures kinni ühiselt kokku lepitud lahendustest ja põhimõtetest ehk operatsioonilisest raamistikust.
- Keskpanga reservid
  Selleks et raha usaldataks, on vaja tagada raha väärtus ja stabiilsus. Seda ülesannet täidavad keskpankade reservid. Valuutareservid on olulised selleks, et hoida majanduse usaldusväärsust ning tagada finantssüsteemi stabiilsus.
- Rahapoliitika ja Majandus
  Neli korda aastas avaldatav Eesti Panga ülevaade, mis sisaldab kokkuvõtet viimase aja olulisematest sündmustest Eesti majanduses ning prognoosi jooksva ja järgneva kahe kalendriaasta kohta.
- Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
  Konkurentsivõime hindamiseks analüüsitakse Eesti ekspordivõimet (suhtelise tootlikkuse kasvu, ekspordinäitajate muutusi jms) ning suhteliste hindade ja kulude konkurentsinäitajaid.
- Tööturu Ülevaade
  Käsitletakse Eesti tööturu olulisemaid arengusuundi, tööjõu nõudlust ja pakkumist, tööjõukulusid, tööturu institutsionaalset arengut ja muid tööturu küsimusi. Avaldatakse kaks korda aastas.
- EKP majandusülevaade
  Alates 2015. aastast koostab Euroopa Keskpank kuubülletääni asemel majandusülevaadet. Majandusülevaade avaldatakse kaks nädalat pärast EKP nõukogu rahapoliitikat käsitlevat istungit.
Finantsstabiilsus
- Finantsstabiilsuse analüüs
  Eesti Pank analüüsib regulaarselt finantssüsteemi toimimist ja annab hinnangu finantsstabiilsusele ehk sellele, kuidas pankadel üldiselt läheb ja millised on võimalikud riskid.
- Makrofinantsjärelevalve
  Finantssüsteem peab olema tugev ja suutma riskidele vastu panna. Eesti Pank on astunud selleks mitmeid samme, näiteks nõuab pankadelt täiendavaid kapitalipuhvreid ning on seadnud nõuded, millest pangad peavad juhinduma eluasemelaenude andmisel.
- Kriisihaldus
  Heast ennetustööst hoolimata võivad tõrked panganduses tekkida kiiresti, kanduda majanduses edasi ning tekitada seetõttu ühiskonnale suurt kahju. Finantskriisi Eestis lahendatakse Eesti Panga, finantsinspektsiooni ja valitsuse koostööna.
- Koostöö
  Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb Eesti Pangal teha tihedat koostööd nii Eesti ja Euroopa Liidu asutustega kui ka nende riikidega, kus asuvad Eestis tegutsevate pankade emapangad ehk Soome, Rootsi ja Taaniga.
- Ühtne pangandusjärelevalve Euroopas
  Keskne järelevalve euroala suuremate pankade üle aitab tagada, et panku analüüsitakse ja hinnatakse ühtmoodi ning riskid oleks hinnatud sarnastel alustel. See aitab omakorda muuta kogu euroala pangandust usaldusväärsemaks.
- Majanduse Rahastamise Ülevaade
  Eesti reaalsektori rahastamisvajaduse ja laenamise ülevaade hõlmab panga- ja liisingustatistikat, finantskontode analüüsi ning laenunõudlust ja -pakkumist. Ilmub üks kord aastas.
- Finantsstabiilsuse Ülevaade
  Eesti Panga finantsstabiilsuse analüüsi peamine väljund, ilmub kaks korda aastas. Lisaks analüüsitulemuste tutvustamisele annab keskpank selles oma hinnangu Eesti finantsstabiilsusele ja käsitleb rakendatavaid poliitikameetmeid.
- Ülevaade finantssektori struktuurist
  Ülevaade finantssektori struktuurist kirjeldab Eesti finantssektori ülesehitust ja selle kujunemist mõjutanud asjaolusid.
Statistika
- Statistika avaldamiskalender
- Majanduse põhinäitajad
- Finantskonto
  Finantskontod on rahvamajanduse arvepidamise süsteemi kontod, millel kajastatakse kogu majanduse ja erinevate institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja -kohustuste positsioonid, tehingulised ja mittetehingulised muutused.
- Finantssektori statistika
  Eesti Panga koostatav finantssektori statistika hõlmab peale üksikasjaliku krediidiasutuste statistika ka statistikat liisinguettevõtete, makse- ja arveldussüsteemide ning hoiu-laenuühistute kohta.
- Välissektori statistika
  Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõla arvestust, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ning rahvusvaheliste reservide ülevaadet.
- Aruannete esitajale
  Finantssektori statistika aruandlus; maksebilansistatistika aruandlus; eAruanne
Maksed
- Maksekeskkond
  Maksekeskkonna moodustavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid ning makseviisid.
- Eesti Panga arveldussüsteemid
  Eesti Pank haldab maksesüsteemi TARGET2-Eesti ja osaleb väärtpaberite arveldusplatvormi TARGET2-Securities arendamisel.
- Muud makse- ja arveldussüsteemid
  Eesti majanduse ja finantssüsteemi toimimiseks on vaja, et pankadevahelised maksed, kaardimaksed ja ka väärtpaberite ülekanded toimiks ladusalt ja usaldusväärselt.
- Järelevaatamine
  Eesti Pank aitab järelevaatajana kaasa TARGET2-Eesti, väärtpaberite arveldussüsteemi ja kaardimaksesüsteemi turvalisele ja tõhusale toimimisele.
- Makseviisid
  Kaupade ja teenuste eest saab tasuda sularahaga või kasutada sularahata maksmise võimalusi.
- SEPA
  Ühtne euromaksete piirkond, mis võimaldab kogu Euroopa Majanduspiirkonnas teha elektroonilisi euromakseid ühtsetel alustel.
- Eesti Maksekeskkonna Foorum
  Eesti Panga, pangaliidu ja rahandusministeeriumi loodud foorumi eesmärk on toetada Eesti maksekeskkonna arengut.
- Õiguslik keskkond
  Makseid ja väärtpaberiarveldusi reguleeriv õigusraamistik koosneb Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest
- Pangateenuste toimepidevus
  Hädaolukorra seaduse järgi on sularaharinglus ja makseteenused elutähtsad teenused. Eesti Pank on kehtestanud nõuded nende teenuste toimepidevusele.
- Eesti arveldussüsteemide areng
  Ülevaade Eesti pankadevaheliste arvelduste ajaloost ja arengust
Uuringud
- Uurimisvaldkonnad
  Makromajandus- ja pangandusmudelite süsteemi arendamine, rahapoliitika uuringud, finantssektori uuringud ning reaalmajandus. Valminud uurimused avaldatakse Eesti Panga toimetiste sarjas.
- Majandusuuringute allosakonna ökonomistid
  Majandusuuringute allosakonnas töötab seitse ökonomisti ja selle juhataja on Tairi Rõõm.
- Külalisuurijad
  Majandusuuringute allosakond pakub akadeemilise ja/või keskpanganduse taustaga ökonomistidele võimalust töötada Eesti Pangas külalisuurijana.
- Avatud seminarid
  Seminaride eesmärk on toetada mõttevahetust keskpanga, akadeemiliste ringkondade ja majanduspoliitikat kujundavate institutsioonide vahel.
- Jõuluseminarid
  Alates 2015. aastast on Eesti Panga eestvedamisel korraldatud teadusseminari, kus osalevad välismaa teadusasutustes töötavad ja õppivad Eesti noored majandusteadlased.
- Eesti Panga raamatukogu
  Rohkem kui 7000 majandust ja rahandust käsitlevat, valdavalt ingliskeelset teavikut, täiendatakse pidevalt.
- Eesti Panga teaduspreemia
  Mõeldud Eesti noorte teadlaste majandusuuringute väärtustamiseks, antakse välja kahes kategoorias: doktori- ja magistritasemel.
- Teadus ja haridus
  Keskpank toetab nii kodumaist kui ka rahvusvahelist teadustegevust mitmel viisil: külalisuurija ja praktikantide programm, ühiskonverentside korraldamine, osalemine Eesti Majandusteaduse Seltsi ja TÜ/TTÜ doktorikooli tegevustes.
- Eesti Panga Toimetised
  Eesti Pangas tehtud teadusuuringute aruanded. Toimetiste sihtgrupina nähakse ennekõike majandusteadlasi ja majandusasjatundjaid. Paljudel juhtudel avaldatakse toimetised ainult inglise keeles.
- Teemapaberid
  Pangas tehtud analüüside ja uurimistööde ülevaated. Sihtgrupiks on kõik majandusasjatundjad – teadlased, poliitikakujundajad, ettevõtjad, majandushuvilised.
Sularaha
- Euro
  Eesti Pank tagab Eestis piisava ja kvaliteetse sularaha olemasolu. Koostöös Euroopa Keskpanga ja teiste euroala keskpankadega laseme ringlusse europangatähti ja -münte.
- Eesti kroon
  Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult.
- Meene- ja mälestusmündid
  Meenemünt on küll seaduslik maksevahend, kuid kõrge hinna tõttu pigem mälestusese ja kogumisobjekt kui käibemünt. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus.
- Võltsingud
  Pangatähe ehtsuse saab ise kindlaks teha. Selleks tuleb pangatähte katsuda, vaadata ja kallutada, kontrollida eri turvaelemente või võrrelda raha mõne ehtsa pangatähega. Võltsingukahtluse korral tuleb pöörduda politseisse.
- Teave sularahakäitlejatele
  Ettevõtted tohivad pangatähti uuesti ringlusse lasta alles pärast seda, kui neid on Euroopa standardite kohaselt kontrollitud. Ettevõtted saavad raha kontrollida vastavate seadmete abil või – kui seadmeid pole – käsitsi.
Eesti Pank
- Organisatsioonist
  Eesti Pank on arenev organisatsioon, mis kohandab oma tegevusi ja tööprotsesse pidevalt muutuva keskkonna ja uute nõudmistega. Meie kohta annavad põhjaliku ülevaate missioon, visioon ja organisatsioonilised väärtused, ülesannete ja strateegiliste eesmärkide kirjeldused ning organisatsiooni struktuur.
- Rahvusvaheline koostöö
  Eesti Panga põhitegevuse tulemuslikkuse seisukohalt on väga tähtis koostöö rahvusvaheliste rahandus- ja finantsinstitutsioonidega ning teiste riikide keskpankadega. Sellega on seotud kõik keskpanga põhilised tegevusvaldkonnad ja enamik töötajatest.
- Õigusaktid
  Eesti Pank on põhiseaduslik asutus, kes lähtub oma tegevuses panga põhikirjast ja Eesti Vabariigi seadustest. Keskpank on finantssektori poliitika kujundaja ja järelevaataja ning Eesti Panga president annab välja pangandussektorit puudutavaid määruseid.
- Finantsaruanded
  Eesti Pangal on kohustus avalikkust oma tegevusest teavitada. Finantsaruanded annavad ülevaate keskpanga varadest ja kohustustest ning tuludest ja kuludest aastate arvestuses. Lisaks avaldab keskpank kvartalite kaupa oma bilanssi.
- Press
  Eesti Pank annab avalikkusele regulaarselt teavet nii enda tegevusvaldkondade kui ka oluliste majanduspoliitiliste küsimuste kohta. Teeme seda pressiteadetega, aga ka kõnede, ettekannete, artiklite ja intervjuudega. Panga kõneisikute fotod on koondatud fotopanka. Eesti Pank vahendab ka Euroopa Keskpanga pressiteateid.
- Dokumendiregister
  Vastavalt avaliku teabe seadusele peab Eesti Pank digitaalset dokumendiregistrit panga kirjavahetuse, teabenõuete, lepingute ja õigusaktide kohta.
- Tööpakkumised
  Siit leiad teavet vabade töökohtade kohta. Eesti Panga personalipoliitika eesmärk on tagada panga peaülesannete edukaks täitmiseks vajalike töötajate värbamine, arendamine, motiveerimine ja turuolukorrale vastav tasustamine.
- Eesti Panga hanked
  Eesti Panga poolt välja kuulutatud ja korraldatud riigihanked leiab riigihangete registrist.
- Aastaaruanne
  Põhiosas avaldatakse ülevaade keskpanga tegevusest aruandeaastal ja finantsaruanne. Lisadena esitatakse aruandeaasta jooksul välja antud Eesti Panga presidendi määruste ja EKP nõukogu otsuste loend, aasta jooksul ilmunud üllitiste loend jms.
- Kontaktid
  Eesti Panga üldised kontaktandmed

Vastutsükliline kapitalipuhver

Märksõnad:

makrofinantsjärelevalve

kapitalipuhvrid

Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi võimalike kahjude eest, mis tekivad finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali; finantstsükli languse korral puhvrinõuet vähendatakse. Finantstsükli kasvu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad pangad katta stressiperioodil tekkida võivaid kahjumeid ja jätkata laenude andmist reaalmajandusse.

Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus antud Eesti Pangale. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv) ning võtab ühtlasi arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.

Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvri määra kohta kord kvartalis.

III kvartal 2018

Eesti Panga juhatus kiitis 24. septembril 2018 heaks krediidiasutustele Eestis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kehtiva vastutsüklilise kapitalipuhvri määra säilitamise 0% tasemel.

kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr: 0%
Standardne võla ja SKP suhtarv: 115%; selle kõrvalekalle pikaajalisest trendist: –17 protsendipunkti
Puhvri arvutuslik määr: 0%
Puhvri määra põhjendus: Kuna reaalsektori võla kasv on püsinud väike ning võlakoormus ehk võla ja SKP suhtarv on viimastel aastatel alanenud, ei ole vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmine hetkel põhjendatud. Kiire majanduskasvu jätkudes ja investeeringute kasvades võib võlakohustuste kasv aga lähiaastatel kiireneda ning edestada nominaalse SKP kasvu. Samuti püsib kiire palgakasvu ja paranenud kindlustunde tõttu risk, et majapidamiste hoogne laenuvõtmine võib kinnisvara hinnatõusu kiirenedes kasvatada laenukoormust prognoositust kiiremini ja suurendada sellega seotud tsüklilisi riske. Seepärast jälgib Eesti Pank riskide võimalikule kuhjumisele viitavaid muutusi ja võib vajadusel kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0%st kõrgemal tasemel.

**Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hinnang ja indikaatorid:**
Hinnangud	Indikaatorid
III kvartal 2018.pdf II kvartal 2018.pdf I kvartal 2018.pdf IV kvartal 2017.pdf III kvartal 2017.pdf II kvartal 2017.pdf I kvartal 2017.pdf IV kvartal 2016.pdf III kvartal 2016.pdf II kvartal 2016.pdf I kvartal 2016.pdf IV kvartal 2015.pdf	xlsx	html	pdf

Eesti Panga presidendi määrused

Teiste riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad:

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) avaldab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid.
Baseli pangajärelevalve komitee (Basel Committee on Banking Supervision, BCBS) avaldab liikmete vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid.