Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi kahju eest, mis võib tekkida finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali; finantstsükli languse või majandus- ja finantskeskkonna märkimisväärse halvenemise korral puhvrinõuet vähendatakse või nõue tühistatakse. Finantstsükli tõusu ajal kogutud kapitalipuhvri abil saavad pangad katta kahjumeid, mis stressiperioodil tekkida võivad, ja anda endiselt reaalmajandusele laenu.

Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus antud Eesti Pangale. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja selle määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv). Ühtlasi võtab ta arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.

Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvri määra kohta kord kvartalis.

I kvartal 2020

Eesti Panga juhatus kiitis 23. märtsil 2020 heaks krediidiasutuste Eestis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kehtiva vastutsüklilise kapitalipuhvri määra säilitamise 0% tasemel.

  • Kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr: 0%
  • Standardne võla ja SKP suhtarv: 110%; selle kõrvalekalle pikaajalisest trendist: –17 protsendipunkti
  • Puhvri arvutuslik määr: 0%
  • Puhvri määra põhjendus: arvestades COVID-19 viiruse levikuga kaasnevat ulatuslikku negatiivset mõju Eesti majandusele ja pangandussektorile, peab Eesti Pank sobivaks hoida pankadele kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 0% tasemel. Eesti Pank ei pea tõenäoliseks, et seda määra järgmise aasta jooksul tõstetakse

Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust regulaarselt kord kvartalis. Otsuse teeb ta peamiselt reaalsektori võla kasvu põhjal, see aga ei ole Eestis viimastel aastatel kuigi kiire olnud. Ehkki majapidamiste laenamine oli ka 2020. aasta esimestel kuudel suhteliselt tugev, oli ettevõtete laenamine majanduskasvu suhtes samal ajal endiselt tagasihoidlik. Pangad on laenutingimuste seadmisel olnud pigem konservatiivsed ega ole laenustandardeid leevendanud.

Laenukasvu ja seda mõjutavaid tegureid arvesse võttes on Eesti Pank hoidnud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0% tasemel alates selle meetme rakendamisest 1. jaanuaril 2016. Pankade kapitaliseeritust on aidanud kindlustada muud makrofinantsjärelevalve eesmärgil kehtestatud kapitalipuhvri nõuded: süsteemse riski puhver ja süsteemselt oluliste pankade täiendavad kapitalipuhvrid.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hinnang ja indikaatorid:

Hinnangud

Indikaatorid


IV kvartal 2019.pdf
III kvartal 2019.pdf
II kvartal 2019.pdf
I kvartal 2019.pdf
IV kvartal 2018.pdf
III kvartal 2018.pdf
II kvartal 2018.pdf
I kvartal 2018.pdf
IV kvartal 2017.pdf
III kvartal 2017.pdf
II kvartal 2017.pdf
I kvartal 2017.pdf
IV kvartal 2016.pdf
III kvartal 2016.pdf
II kvartal 2016.pdf
I kvartal 2016.pdf 
IV kvartal 2015.pdf

xlsx

html pdf

Eesti Panga presidendi määrused

Teiste riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad: