Märksõnad: 
makrofinantsjärelevalve
kapitalipuhvrid

Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi võimalike kahjude eest, mis tekivad finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali; finantstsükli languse korral puhvrinõuet vähendatakse. Finantstsükli kasvu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad pangad katta stressiperioodil tekkida võivaid kahjumeid ja jätkata laenude andmist reaalmajandusse.

Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus antud Eesti Pangale. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv) ning võtab ühtlasi arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.

Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvri määra kohta kord kvartalis.

I kvartal 2018

Eesti Panga juhatus kiitis 26. märtsil 2018  heaks krediidiasutustele Eestis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kehtiva vastutsüklilise kapitalipuhvri määra säilitamise 0% tasemel.

  • kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr: 0%
  • Standardne võla ja SKP suhtarv: 121%; selle kõrvalekalle pikaajalisest trendist: –16 protsendipunkti
  • Puhvri arvutuslik määr: 0%
  • Puhvri määra põhjendus: Reaalsektori võlakoormus ehk võla ja SKP suhtarv ei ole viimase kolme aasta jooksul suurenenud ning on hakanud viimastel kvartalitel kiire SKP kasvu tõttu vähenema. Kiire majanduskasvu jätkudes ja investeeringute kasvades võlakohustuste kasv lähiaastatel kiireneb, kuid prognoosi järgi ei ületa see püsivalt ja oluliselt nominaalse SKP kasvu. Pankade laenustandardid ja -tingimused ei ole leebemaks muutunud ning pankade finantsvõimendus pole suurenenud. Samas on majapidamised hakanud kiire palgakasvu ja paranenud kindlustunde toel hoogsamalt laenu võtma, mis võib tuua kaasa laenukoormuse prognoositust kiirema kasvu ja sellega seotud riskide suurenemise. Ka ettevõtete võla maht võib investeeringute kasvades hakata taas jõudsamalt suurenema. Kuigi laenuturu senine areng ei anna põhjust vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohe tõsta, jälgib Eesti Pank riskide võimalikule kuhjumisele viitavaid muutusi ja võib vajadusel kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0%st kõrgemal tasemel.
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hinnang ja indikaatorid:

Hinnangud

Indikaatorid

I kvartal 2018.pdf
IV kvartal 2017.pdf
III kvartal 2017.pdf
II kvartal 2017.pdf
I kvartal 2017.pdf
IV kvartal 2016.pdf
III kvartal 2016.pdf
II kvartal 2016.pdf
I kvartal 2016.pdf 
IV kvartal 2015.pdf

xlsx

 html pdf

Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad on avaldatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) veebilehel.

Eesti Panga presidendi määrused