Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi kahju eest, mis võib tekkida finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali; finantstsükli languse või majandus- ja finantskeskkonna märkimisväärse halvenemise korral puhvrinõuet vähendatakse või nõue tühistatakse. Finantstsükli tõusu ajal kogutud kapitalipuhvri abil saavad pangad katta kahjumeid, mis stressiperioodil tekkida võivad, ja anda endiselt reaalmajandusele laenu.
Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus antud Eesti Pangale. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja selle määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv). Ühtlasi võtab ta arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.
Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvri määra kohta kord kvartalis.
|
I kvartal 2021 Eesti Panga juhatus kiitis 29. märtsil 2021 heaks krediidiasutustele Eestis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kehtiva vastutsüklilise kapitalipuhvri määra säilitamise 0% tasemel.
|
Eesti Panga presidendi määrused
- EP presidendi 01.12.2015 määrus nr 8 „Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamine“
- EP presidendi 01.12.2015 määrus nr 9 „Krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamine ja teise riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamine“
Teiste riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad:
- Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) avaldab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid.
- Baseli pangajärelevalve komitee (Basel Committee on Banking Supervision, BCBS) avaldab liikmete vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid.
