kapitalipuhvridmakrofinantsjärelevalvefinantsstabiilsus

Vastutsükliline kapitalipuhver

Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi kahju eest, mis võib tekkida finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali olemasolu; finantstsükli languse või majandus- ja finantskeskkonna märkimisväärse halvenemise korral puhvrinõuet vähendatakse või nõue tühistatakse. Kogutud kapitalipuhvri abil saavad pangad katta kahjumeid, mis võivad majanduslanguse korral tekkida ning jätkata laenude andmist ettevõtetele ja majapidamistele.

Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus Eesti Pangal. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja selle määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv). Ühtlasi võtab ta arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.

Eestis koosneb vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue kahest osast: baasnõudest, mille määr püsib enamasti muutumatuna kindlaksmääratud tasemel (1%) ja tsüklilisest nõudest, mis lisandub baasnõudele, kui ettevõtete ja majapidamiste kiire võlakasvu tulemusel tsüklilised riskid suurenevad.

Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvrimäära kohta kord kvartalis.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude kehtimine Eestis

Puhvrimäär

Kehtivus

1,5%

alates 01.12.2023

1%

07.12.2022–30.11.2023

0%

01.01.2016–06.12.2022

 

I kvartal 2025

2021.−2022. aasta kiire laenukasvuga seotud riskide tõttu tõstis Eesti Pank vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 1,5%ni, et tugevdada pankade vastupanuvõimet. Uus määr hakkas kehtima 1. detsembril 2023. Eesti Pank peab vajalikuks säilitada vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 2025. aasta esimeses kvartalis 1,5% tasemel.

Puhvri määra põhjendus: ehkki reaalsektori võlakasv on viis kvartalit järjest olnud aeglasem kui majanduse pikaajaline kasv, oleks praegu ennatlik vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet vähendada, kuna viivislaenude maht on edasi suurenenud. Lisaks kiirenes võlakasv 2024. aasta kolmandas kvartalis järsult ning pangalaenude hoogne kasv aasta viimastel kuudel viitab riskile, et võlakasv võis neljandas kvartalis ületada pikaajalist keskmist nominaalset majanduskasvu. Ettevaates on vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude langetamine 2025. aasta jooksul 1% baasmäära tasemele võimalik vaid juhul, kui koos makromajanduse näitajate paranemisega viivislaenud enam ei suurene ning võlakasv ei kiirene sellisel määral, mis tooks kaasa uue tsükliliste riskide suurenemise.

  • Kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr: 1,5%.
  • Võlakasvu ja pikaajalise nominaalse SKP kasvu vahe: –0,7 pp
  • Võla ja SKP suhtarv: 114% (muutus kvartalis +2,4 pp, muutus aastas +4,6 pp)


Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hinnang ja indikaatorid


Eesti Panga presidendi määrused

Teiste riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad:

Vaata lisaks