Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi võimalike kahjude eest, mis tekivad finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali; finantstsükli languse korral puhvrinõuet vähendatakse. Finantstsükli kasvu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad pangad katta stressiperioodil tekkida võivaid kahjumeid ja jätkata laenude andmist reaalmajandusse.

Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus antud Eesti Pangale. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv) ning võtab ühtlasi arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.

Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvri määra kohta kord kvartalis.

I kvartal 2019

Eesti Panga juhatus kiitis 25. märtsil 2019 heaks krediidiasutustele Eestis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kehtiva vastutsüklilise kapitalipuhvri määra säilitamise 0% tasemel.

  • kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr: 0%
  • Standardne võla ja SKP suhtarv: 114%; selle kõrvalekalle pikaajalisest trendist: –15 protsendipunkti
  • Puhvri arvutuslik määr: 0%
  • Puhvri määra põhjendus: reaalsektori võla kasvutempo on kiirenenud, kuid see on endiselt aeglasem nii jooksva aasta kui ka pikaajalisest keskmisest nominaalsest majanduskasvust. Koguvõla kasvu kiirenemise taga on ettevõtete suurenenud laenamine, mida osaliselt toetas investeeringute mõningane kasv. Majapidamiste uute laenude kasv 2018. aasta teisel poolel aeglustus ning elukondliku kinnisvara turu areng jätkus rahulikumas tempos. Pangalaenude ja liisingute kasvu on viimastel aastatel toetanud nõudluspoolsed tegurid. Pangad ei ole laenustandardeid leevendanud ja laenumarginaalid 2018. aastal veidi tõusid. Senine areng ei viita märkimisväärsetele tasakaalustamatustele laenuturul, kuid majanduse suhteliselt head seisu ja madalaid intressimäärasid arvestades püsib risk, et laenuvõtmine võib hoogustuda ja nõnda suurendada krediiditsüklist tulenevaid riske. Seetõttu jälgib Eesti Pank võlakasvu ja seda mõjutavaid näitajaid ning võib vajaduse korral kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0%st kõrgemal tasemel
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hinnang ja indikaatorid:

Hinnangud

Indikaatorid

I kvartal 2019.pdf
IV kvartal 2018.pdf
III kvartal 2018.pdf
II kvartal 2018.pdf
I kvartal 2018.pdf
IV kvartal 2017.pdf
III kvartal 2017.pdf
II kvartal 2017.pdf
I kvartal 2017.pdf
IV kvartal 2016.pdf
III kvartal 2016.pdf
II kvartal 2016.pdf
I kvartal 2016.pdf 
IV kvartal 2015.pdf

xlsx

html pdf

Eesti Panga presidendi määrused

Teiste riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad: