Vastutsükliline kapitalipuhver

Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi kahju eest, mis võib tekkida finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali olemasolu; finantstsükli languse või majandus- ja finantskeskkonna märkimisväärse halvenemise korral puhvrinõuet vähendatakse või nõue tühistatakse. Kogutud kapitalipuhvri abil saavad pangad katta kahjumeid, mis võivad majanduslanguse korral tekkida ning jätkata laenude andmist ettevõtetele ja majapidamistele.

Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus Eesti Pangal. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja selle määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv). Ühtlasi võtab ta arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.

Eestis koosneb vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue kahest osast: baasnõudest, mille määr püsib enamasti muutumatuna kindlaksmääratud tasemel (1%) ja tsüklilisest nõudest, mis lisandub baasnõudele, kui ettevõtete ja majapidamiste kiire võlakasvu tulemusel tsüklilised riskid suurenevad.

Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvrimäära kohta kord kvartalis.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude kehtimine Eestis

Puhvrimäär

Kehtivus

1,5%

alates 01.12.2023

1%

07.12.2022–30.11.2023

0%

01.01.2016–06.12.2022

 

I kvartal 2024

2021.−2022. aasta kiire laenukasvuga seotud riskide tõttu tõstis Eesti Pank vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 1,5%ni. Uus määr hakkas kehtima 1. detsembril 2023. Kuigi laenuaktiivsus on Eestis praeguseks vähenenud, on varem kuhjunud riskide vastu kindlustamiseks siiski endiselt vajalik puhvrit hoida.

  • Hetkel kehtiv vastutsüklilise kapitalipuhvri määr: 1,5%.
  • Standardne võla ja SKP suhtarv: 108%; selle kõrvalekalle pikaajalisest trendist: –8 protsendipunkti
  • Puhvri arvutuslik määr: 0%

Puhvri määra põhjendus: reaalsektori võla aastakasv aeglustus 2023. aasta kolmanda kvartali lõpuks pea 3%ni. Kuigi võlakasv on aeglustunud ja jääb praegu alla nii pikaajalisele kui ka jooksvale nominaalsele majanduskasvule, on 2021. ja 2022. aasta kiiret laenukasvu arvestades siiski alust arvata, et finantstsüklist tulenevad riskid püsivad Eestis endiselt. Kui majanduslangus peaks jätkuma, siis võivad tekkida suuremad probleemid laenude tagasimaksmisega. Sellest tulenevalt on vastutsükliline kapitalipuhver vajalik, et kindlustada pankadele suurem kapitalivaru kuhjunud riskide vastu.


Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hinnang ja indikaatorid


Eesti Panga presidendi määrused

Teiste riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad:

Vaata lisaks