kapitalipuhvridmakrofinantsjärelevalvefinantsstabiilsus

Vastutsükliline kapitalipuhver

Vastutsüklilise kapitalipuhvri eesmärk on kaitsta pangandussüsteemi kahju eest, mis võib tekkida finantstsüklist tuleneva süsteemse riski suurenemise tõttu. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmisega nõutakse pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali olemasolu; finantstsükli languse või majandus- ja finantskeskkonna märkimisväärse halvenemise korral puhvrinõuet vähendatakse või nõue tühistatakse. Kogutud kapitalipuhvri abil saavad pangad katta kahjumeid, mis võivad majanduslanguse korral tekkida ning jätkata laenude andmist ettevõtetele ja majapidamistele.

Eestis on vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise õigus Eesti Pangal. Eesti Pank lähtub kapitalipuhvri vajaduse hindamisel ja selle määra jõustamisel Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtetest (kapitalinõuete direktiiv). Ühtlasi võtab ta arvesse Eesti majanduse ja finantssüsteemi eripära.

Eestis koosneb vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue kahest osast: baasnõudest, mille määr püsib enamasti muutumatuna kindlaksmääratud tasemel (1%) ja tsüklilisest nõudest, mis lisandub baasnõudele, kui ettevõtete ja majapidamiste kiire võlakasvu tulemusel tsüklilised riskid suurenevad.

Eesti Pank hindab vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust ja teeb otsuse puhvrimäära kohta kord kvartalis.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude kehtimine Eestis

Puhvrimäär

Kehtivus

1,5%

alates 01.12.2023

1%

07.12.2022–30.11.2023

0%

01.01.2016–06.12.2022

 

III kvartal 2023

Eesti Pank otsustas 2022. aasta novembris tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 1,5%le, sest kiire laenukasv suurendas finantstsüklist tulenevaid riske. Kuna laenuaktiivsus on vähenenud, ei pea Eesti Pank praegu vajalikuks vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet sellest tasemest edasi tõsta.

  • Hetkel kehtiv vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on 1% ja alates 1. detsembrist 2023 on see 1,5%.
  • Standardne võla ja SKP suhtarv: 108%; selle kõrvalekalle pikaajalisest trendist: –9 protsendipunkti
  • Puhvri arvutuslik määr: 0%

Puhvrimäära põhjendus. Reaalsektori võla aastakasv oli 2023. aasta esimese kvartali lõpus 10%, mis on kiirem kui majanduse pikaajaline nominaalkasv. Majanduskasvu ületav võlakasv viitab finantstsüklist tulenevatele riskidele. Kui makromajanduse olukord peaks ootamatult ja järsult halvenema, tekivad probleemid laenude tagasimaksmisega, mis võivad varasema kiire laenukasvu tõttu olla nüüd suuremad. Sellest tulenevalt on vastutsüklilise kapitalipuhvri tõstmine olnud vajalik, et kindlustada pankadele suurem kapitalivaru kuhjunud riskide vastu. Alates 2022. aasta viimastest kuudest on pangalaenude võtmise aktiivsus vähenenud ja pangalaenuportfelli kasv aeglustunud ning seega on tsüklilise riski edasise kuhjumise oht vähenenud. Sellest tulenevalt ei pea Eesti Pank praegu vajalikuks vastutsüklilist kapitalipuhvri määra 1,5% tasemest kõrgemale tõsta.


Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hinnang ja indikaatorid


Eesti Panga presidendi määrused

Teiste riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad:

Vaata lisaks