Eesti Panga juhatus
Ülo Kaasik – Eesti Panga president
Ülo Kaasik juhib Eesti Panka ja kuulub euroala rahapoliitikat kujundavasse Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogusse. Euroopa Keskpanga nõukogu on EKP tähtsaim otsuseid tegev organ, kes kujundab muu hulgas ka euroala rahapoliitikat. Lisaks sellele esindab Ülo Kaasik Eesti Panka Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) aktsionäride nõukogus ja Eestit Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aktsionäride nõukogus. Ta on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) haldusnõukogu liige ning osaleb Finantsinspektsiooni nõukogu ja Tagatisfondi nõukogu töös. Ülo Kaasik on ka Läti eelarvenõukogu liige.
Ülo Kaasikust sai Eesti Panga president 2026. aasta juunis, kui ta võttis teatepulga üle oma eelkäijalt Madis Müllerilt. Presidendi ametiaeg kestab seitse aastat.
Varem on Ülo Kaasik töötanud Eesti Panga asepresidendina, rahapoliitika osakonna juhatajana ja Eesti peaministri majandusnõunikuna. Ülo Kaasik on lõpetanud Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse bakalaureusekraadiga ja Tallinna Tehnikaülikooli rahvamajanduse teadusmagistri kraadiga.
Andrus Alber - Eesti Panga asepresident
Asepresident Andrus Alberi vastutusalas on finantsstabiilsuse tagamine, sularaharinglus, maksesüsteemide usaldusväärne ja tõrgeteta toimimine, Eesti Panga finantsarvestus ja -aruandlus ning keskpanga taristu. Andrus Alber on Rahvusvahelise Valuutafondi Põhja- ja Baltimaade valijaskonna rahandus- ja finantskomitee liige, Euroopa Keskpanga pangandusjärelevalvet (SSM) suunava järelevalvenõukogu liige ja Euroopa Liidu Nõukogu majandus- ja rahanduskomitee liige. Lisaks on Andrus Alber finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise rahvusvahelise võrgustiku (Network for Greening the Financial System, NGFS) liige.
Andrus Alberist sai Eesti Panga asepresident 2026. aasta jaanuaris.
Andrus Alber on olnud tegev finantssektoris üle kolmekümne aasta, olles töötanud nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ta on olnud Nasdaq Tallinna börsi juhatuse esimees, Eestis ja Leedus äriklientidele keskenduva Finora Panga kaasasutaja, eelarvenõukogu aseesimees ning tegutsenud Rahvusvahelises Valuutafondis, Eesti Pangas ja president Lennart Meri majandusnõunikuna. Alber on kuulunud mitme finantsettevõtte ja organisatsiooni nõukogusse.
Martti Randveer - Eesti Panga asepresident
Asepresident Martti Randveer vastutab Eesti Pangas rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamise ja elluviimise ning majandusuuringute eest. Peale selle on tema vastutusalas Eesti Panga reservide haldus ning välismajandusstatistika ja finantssektori statistika kogumine, käitlemine ja avaldamine. Martti Randveer on statistikanõukogu ning Eesti eelarvenõukogu liige.
Martti Randveerist sai Eesti Panga asepresident 2026. aasta juunis.
Varem on Martti Randveer töötanud Eesti Panga rahapoliitika- ja majandusuuringute osakonna juhatajana ja majandusuuringute osakonna juhatajana. Martti Randveer on mitmete teadustööde autor ning on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli doktorikraadiga majandusteooria alal.
Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus, mis koosneb Eesti Panga presidendist ja asepresidentidest.
Juhatus:
- valmistab ette ja esitab Eesti Panga nõukogule dokumendid ja otsuste kavandid nõukogu pädevuses olevate küsimuste otsustamiseks ja informeerimiseks;
- esitab nõukogule ülevaated Eesti Panga eelarve täitmise ja Eesti Panga tegevuste kohta;
- teavitab nõukogu Eesti Panga tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
- koostab Eesti Panga raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
- kinnitab Eesti Panga strateegia, struktuuriüksuste põhimäärused ja teised töökorraldust, raamatupidamist, töötasustamist ja muid tegevusi sätestavad reeglid;
- täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Eesti Pangale seadusega pandud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks.
Juhatuse esimees on Eesti Panga president ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu panga presidendi ettepanekul.
Juhatuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele ja juhatuse tööplaanile, kuid mitte harvem kui kord kuus.