• Keskmine palk ulatus kolmandas kvartalis 1119 euroni ja selle kasv aeglustus
• Tööjõu hind kasvas vastavaldatud andmete põhjal endiselt kiiremini kui tööviljakus

Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis esimese poolaasta 7,8%lt aasta võrdluses 7,1%ni. Keskmine palk ulatus kolmandas kvartalis 1119 euroni, olles hooajalisi tegureid arvestamata teise kvartaliga võrreldes umbes 45 euro võrra väiksem. Kuna teise kvartalisse langeb rohkem puhkusetasusid, on selline langus tavapärane. Kui hooajalisi tegureid arvesse võtta, siis keskmine palk kolmandas kvartalis siiski kasvas võrreldes teise kvartaliga, kuid aeglustuvas tempos.

Tööjõu hind kasvas vastavaldatud andmete põhjal endiselt kiiremini kui tööviljakus, kuid nende kasvutempo vahe vähenes. Keskmise palga kahanemine mäetööstuses ning majanduse keskmisest märksa väiksem ja aja jooksul palgakasv elektrienergia sektoris viitab sellele, et ettevõtetel on negatiivsete majandusšokkide korral võimalik palkade tõstmist edasi lükkama. Mäetööstuse ja elektrienergiasektori palgaarengus võib mängida rolli ka see, et paljud nende tegevusalade ettevõtted asuvad Ida-Virumaal, kus vaba tööjõudu on rohkem kui ülejäänud Eestis. Teenindussektori tegevusaladel, kus läheb hästi ja ettevõtted püüavad laieneda, tekitab palgakasvu survet vaba tööjõu vähesus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. 

Palgakasvu aeglustumisele viitasid ka maksu- ja tolliameti andmed keskmise deklareeritud palgaväljamakse kohta – kui teises kvartalis suurenes see 6,2% siis kolmandas kvartalis 5,5%. Maksuameti andmetes ei teisendata osaajaga töötajatele tehtud väljamakseid täistööajale, nagu tehakse keskmise palga arvestuses. Tõenäoliselt kasvab osakoormusega töötajate arv kiiremini täistööajaga töötajate omast, mistõttu jääb keskmise väljamakse kasv alla täistööajale taandatud kuupalga kasvule. Palgaväljamakse mediaan¹ kasvas võrreldes keskmisega kiiremini nii valitsemisasutustes kui ka äriregistri ettevõtetes, kokku aasta võrdluses 6,7%. Seega nihkub keskmine palk ajas järjest lähemale mediaanpalgale.

¹ Mediaanpalk – palk, millest pooled palgatöötajad teenivad vähem ja pooled rohkem

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse näitaja.

Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas.

Lisateave:
Piret Viherpuu
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0959
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]