Märksõnad: 

 

Eesti Panga seaduse kohaselt on järelevaatamine üks Eesti Panga ülesandeid. Järelevaatamisega analüüsib Eesti Pank makse- ja arveldussüsteemide ülesehitust ja toimimist, tuvastab süsteemides olevad riskid, teeb soovitusi riskide vähendamiseks ja jälgib soovituste täitmist. Järelevaatamisega aitab keskpank kaasa oluliste makse- ja arveldussüsteemide ülesehituse ja toimimise tagamisele. Järelevaatamisel tugineb Eesti Pank makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise raamkavale.

Eesti Panga prioriteet on järele vaadata kodumaiseid süsteemselt olulisi makse- ja arveldussüsteeme, mille järelevaatamise ainuvastutus kuulub Eesti Pangale. Lisaks võtame järelevaatamisele muud olulised makse- ja arveldussüsteemid ning osaleme eurosüsteemi järelevaatamise ühistegevuses. Makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisele võtmisel lähtub Eesti Pank süsteemide olulisuse ja riskipõhisuse põhimõttest. Eesti Pank võtab järelevaatamisele need süsteemid, mis avaldavad mõju finantsstabiilsusele, rahapoliitika tegemisele ja raharingluse tõrgeteta toimimisele.

Eesti Panga järelevaatamisel on:

Lisaks hindab Eesti Pank makseasutuste loodavate maksesüsteemide reegleid ja põhimõtteid ning osaleb eurosüsteemiüleses järelevaatamises.
Järelevaatamise ulatus

Makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamine on sõltumatu. Eesti Pank teeb järelevaatamisel koostööd Finantsinspektsiooniga ning Läti ja Leedu keskpankade ja finantsjärelevalveasutustega.

Riskide maandamise nõuded ja järelevaataja hinnangud. Eesti Pank kasutab järelevaatamise nõuetena riskide hindamisel eurosüsteemis vastu võetud rahvusvahelisi CPMI-IOSCO põhimõtteid finantsturgude taristutele. Järelevaadatavate makse- ja arveldussüsteemide toimimise kohta anname üldhinnanguid kaks korda aastas ning lisaks hindame süsteemide vastavust riskimaandamise nõuetele vähemalt iga kolme aasta tagant. Nii üldhinnangud kui ka järelevaatamise nõuetele vastavuse hindamise tulemused avaldatakse üldistatud moel Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaates.