Eesti Panga majandusuurijad Merike Kukk, Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm pälvisid tänavuse Eesti Teaduste Akadeemia Mihhail Bronšteini nimelise majandusteaduste preemia aastatel 2021–2023 avaldatud teadusartiklite seeria „Leibkonnasisene varade jaotus ja varaline ebavõrdsus“ eest.

Artikliseerias keskenduvad autorid varalisele ebavõrdsusele ning analüüsivad muu hulgas põhjalikumalt soolist lõhe varades. Lisaks käsitlevad nad peresisest säästude jaotumist. Teaduspreemia üks laureaatidest Tairi Rõõm tõdeb, et soolise varalõhe uurimine on aktuaalne, kui arvestada viimaste kümnendite sotsiaalseid trende Euroopa riikides – üha enam on üksi elavaid inimesi, abiellutakse vähem ning abi- ja kooselud kestavad lühemat aega. „Järjest enam varasid hoitakse ka paarisuhtes ühe isiku omandis, mitte ühisomandis. Kõik see viib suurema individualiseerumiseni varade kogumisel ja investeerimisotsuste tegemisel ning võib eeldada, et selle tulemusel nii sooline varade lõhe kui ka üldine varaline ebavõrdsus edaspidi pigem süvenevad. Mida rohkem on meil teadmisi ebavõrdsuse ja selle põhjuste kohta, seda paremini on võimalik jõuda sobivate ebavõrdsust mõjutavate majanduspoliitiliste otsusteni,“ selgitas Rõõm.

Preemia võitnud teadustööde seeria esimeses artiklis analüüsitakse, kui suures ulatuses ja mis põhjustel võib leibkonnaküsitlustes varaline ebavõrdsus olla alahinnatud. Reeglina on varaline ebavõrdsus märksa suurem kui sissetulekute ebavõrdsus ning võib riigiti olla märgatavalt erinev. Rahvusvaheliselt võrreldavate andmete kogumiseks on seetõttu tähtis selle täpne mõõtmine. Teaduskirjanduses on ebatäpsuse probleemi väljatoomine viinud uuendusteni ebavõrdsuse mõõtmise metoodikas. Uuendatud metoodika järgi kasutatakse varalise ebavõrdsuse mõõtmisel lisaks küsitlusandmetele ka infot muudest allikatest, nagu näiteks Äripäeva Rikaste TOP Eestis.

Varaline ebavõrdsus võib olla alahinnatud ka juhul, kui seda mõõdetakse vaid pere tasemel, sest need hinnangud ei võta arvesse seda, et varad võivad peres olla ebavõrdselt jaotunud. Teadusartiklite seeria teises artiklis vaadeldaksegi, kui tavapärane on, et peres omatakse mitut pangakontot ning kas säästud on jaotunud ühtlaselt või ebaühtlaselt. Selgus, et üle poolte peredest kasutab kas ainult isiklikke kontosid või nii isiklikke kui ka ühiseid kontosid ja nendele kontodele kogunenud säästud on jaotunud pigem ebavõrdselt.

Kahes viimases preemia pälvinud teadusartiklis analüüsivad autorid, kui suur probleem on varaline ebavõrdsus meeste ja naiste võrdluses. Eestis on sooline varade lõhe märgatavalt suurem kui sooline palgalõhe. Keskmiselt oli meestel netovara (vara, millest on maha arvestatud kohustused) väärtus 45% suurem kui naistel. See vahe tuleneb pea täielikult jõukuse erinevusest kõige rikkamate meeste ja naiste võrdluses. Varade jaotuse alumistes detsiilides on meestel ja naistel vara enam-vähem võrdselt, aga kõige ülemises detsiilis on meestel palju enam ettevõtlusvara ja seetõttu tuleb ka netovara keskmine väärtus erinev. Teiste Euroopa riikide puhul on varade lõhed enamasti samuti meeste kasuks, ehkki need võivad riigiti olla üsna erinevad. Ka teiste riikide puhul tulevad erinevused meeste ja naiste varade keskmises väärtuses valdavalt sellest, et jaotuse kõige rikkamas tipus on meestel märksa enam vara kui naistel.

Preemia pälvinud teadustööd on loonud uusi teadmisi varalise ebavõrdsuse kohta ning panustanud sellealasesse metoodikatesse ja aruteludesse.

Mihhail Bronšteini nimelise majandusteaduste preemiaga tunnustab Eesti Teaduste Akadeemia Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi. Preemiate algataja ja finantseerija on akadeemik Mihhail Bronšteini perekond.

Fotograaf: Maris Krünvald

Teadusartiklid:

1. Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm (2022) “Are survey data underestimating the inequality of wealth?”, Empirical Economics, 62, 339–374, DOI: 10.1007/s00181-021-02030-6
2. Merike Kukk, W. Fred van Raaij (2022) „Joint and individual savings within families: Evidence from bank accounts“ Journal of Family and Economic Issues, 43, 511–533, DOI: 10.1007/s10834-021-09783-3
3. Jaanika Meriküll, Merike Kukk, Tairi Rõõm (2021) “What explains the gender gap in wealth? Evidence from administrative data”, Review of Economics of the Household, 19(2), 501-547, DOI: 10.1007/s11150-020-09522-x
4. Merike Kukk, Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm (2023) “The gender wealth gap in Europe: Application of machine learning to predict individual-level wealth”, Review of Income and Wealth, 69(2), 289-317, DOI: 10.1111/roiw.12596

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
Kommunikatsioonispetsialist
Tel 56920 930
Meediapäringud [email protected]