Eesti investeeringud välisriikidesse ületasid 2015. aastal siia paigutatud investeeringute mahu

2015. aastal oli Eesti välismaailma suhtes taas netolaenuandja. Netovälisfinantseerimise moodustasid pensionifondide investeeringud väärtpaberitesse ja valitsemissektori nõuded Euroopa Liidu vastu. Pensionifondidest investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse 224 miljonit eurot. Tänu Euroopa Liidust veel laekumata tõukefondide sihtfinantseeringule ja põllumajandustoetustele suurenesid valitsemissektori välisnõuded 225 miljoni euro võrra. Lisaks suurenesid keskpanga portfelliinvesteeringute nõuded varaostukava raames ühe miljardi euro võrra. See aga ei mõjutanud netovälisfinantseerimist, kuna varaostukava raames kulutatud summa vähendas arveldustest tekkivat rahajääki ehk keskpanga muude investeeringute nõudeid. Krediidiasutustele ja muudele sektoritele arveldustega laekunud summad aga suurendasid keskpanga nõudeid TARGET-kontode kaudu kokku 623 miljoni euro võrra1. Ainsa sektorina tõi kapitali Eestisse pangandus: krediidiasutuste sektoris oli kapitali sissevool 368 miljonit eurot.

Erinevalt 2014. aastast ületas otseinvesteeringute väljavool nende sissevoolu 88 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks olid mittefinantsettevõtete grupisiseste laenukohustuste vähenemine ja krediidiasutuste erakorralised dividendimaksed. Portfelliinvesteeringute netoväljavool oli 529 miljonit eurot. Peale keskpanga võlakirjainvesteeringute investeerisid pensionifondid 224 miljonit eurot väärtpaberitesse, peamiselt euroala riikide emiteeritud fondiosakutesse ja võlakirjadesse. Krediidiasutuste portfelliinvesteeringud vähenesid aga 832 miljoni euro võrra.

Muude investeeringute netoväljavool oli 385 miljonit eurot. Mittefinantsettevõtted vähendasid kaubanduskrediidiga seotud kohustusi 347 miljoni euro võrra. Viimase kahe kvartali jooksul oli märgata, et hoiustega seotud kohustused madala maksumääraga riikide vastu vähenevad.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni2 järgi olid 2015. aasta lõpu seisuga Eesti residentide väliskohustused välisnõuetest 8,2 miljardi euro võrra suuremad (40% SKPst). Kuna välisnõuded suurenesid rohkem kui väliskohustused, liikus investeerimispositsioon aasta jooksul 301 miljoni euro võrra netotasakaalu suunas. Seda mõjutasid enim valitsemissektori lühiajaliste nõuete ja pensionifondide väärtpaberiinvesteeringute kasv ning finantsvahendusettevõtete laenutegevus (vt Rahvusvaheline investeerimispositsioon).

Eesti välisnõuete positsioon suurenes aasta võrdluses 3,5% ehk 28,3 miljardi euroni. Nõuete 0,7 miljardi euro suurusele kasvule aitas kaasa ka see, et tänu hinna- ja kursimuutustele suurenes nende väärtus 0,3 miljardi euro võrra. Väliskohustuste positsioon suurenes aastaga 0,2% ehk 36,6 miljardi euroni. Väliskohustuste maht kahanes tänu välistehingutele 0,2 miljardi euro võrra, kuid suurenes mittetehinguliste muutuste tõttu 0,9 miljardi euro võrra.

Aasta lõpu seisuga olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu 2,2 miljardi euro võrra suuremad kui võlakohustused3. Võlanõuded suurenesid aastaga 273 miljoni euro võrra ja moodustasid aasta lõpu seisuga 75% kõigist välisnõuetest ehk 21,3 miljardit eurot (104% SKPst). Võlakohustuste maht suurenes aastaga 0,2 miljardi euro võrra, moodustades aasta lõpu seisuga 19,1 miljardit eurot ehk üle poole kõigist väliskohustustest (94% SKPst). Võlapositsioonide vahe jäi eelmise aasta omaga võrreldes samaks. Netovälisvõlg suurenes krediidiasutuste ja mittefinantsettevõtete ning vähenes muude finantsvahendajate ja valitsemissektori puhul (vt Välisvõlg). Otseinvesteeringute grupisisesed võlakohustused aasta jooksul märkimisväärselt ei muutunud, võlanõuded aga vähenesid 697 miljoni euro võrra.

Võlanõuete ja -kohustuste positsioon

2016. aasta esimese kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos kommentaaridega avaldab Eesti Pank 9. juunil 2016 kell 8.


1 Keskpanga puhul mõjutab kapitali sisse- ja väljavoolu ka muude sektorite tegevus, mille algatatud ja laekunud maksed liiguvad krediidiasutuste kaudu euroala keskpankade vaheliste arveldustena (TARGET-kontod). Kui euroala keskpankade vahelistest arveldustest tekkiv rahajääk Eesti Pangas suureneb, tähendab see, et Eesti Pangale laekub ülejäänud keskpankadest raha ja ühtlasi kasvavad  Eesti Panga nõuded. Vastupidisel juhul voolab raha välja ja keskpanga nõuded vähenevad.

2 Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja ‑kohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk välisvarade ja -kohustuste seis kindlal kuupäeval (kvartali lõpu seisuga), väljendatuna selle kuupäeva turuhindades.

3 Võlanõuded ja -kohustused on rahvusvahelise investeerimispositsiooni komponendid, millega kaasneb tagasimaksekohustus. Võlaarvestusse ei kuulu aktsia- või osakapitali tehtud otse-, portfelli- ja muud investeeringud, reinvesteeritud tulu, tuletisinstrumendid ega keskpanga reservidesse kuuluvad kullavarud. Välisvõla hulka arvatakse aga otseinvesteeringusuhetes olevate ettevõtete vahelised võlanõuded ja ‑kohustused.


Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi ja välisvõla statistikaga eraldi statistikapressiteate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistika kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto analüüsile. Välisrahastamise statistika kommentaar käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt Välissektori statistika).

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: andres.lauba [at] eestipank.ee