• Jooksevkonto ülejääk oli 2015. aastal 394 miljonit eurot, mis on kaks korda suurem kui 2014. aastal 
• Kaupade sissevedu vähenes 2015. aastal rohkem kui väljavedu
• Eesti nõuded välisriikide vastu suurenesid neljandas kvartalis rohkem kui kohustused

Kuigi ekspordimaht 2015. aastal kahanes, suurenes jooksevkonto ülejääk eelkõige tänu kaubabilansi saldo paranemisele. Kaubabilansi puudujääk kahanes, kuna impordi kogumaksumus vähenes: sisseveetav kütus odavnes, investeerimisaktiivsus vähenes ja kahanes nende importkaupade maht, mida ekspordi tootmisel sisendina kasutatakse. Kui aasta keskel aeglustus investeerimistulude väljavool peamiselt ühekordsete tegurite tõttu, siis kolmandas ja neljandas kvartalis kiirenes see taas ja hoidis tagasi jooksevkonto ülejäägi hoogsat kasvu. Neljandas kvartalis vähenes jooksevkonto ülejääk nii aasta kui ka kvartali võrdluses, mis on kooskõlas Eesti Panga detsembris avaldatud majandusprognoosiga. Endiselt vinduva ekspordi ning visalt taastuvate investeeringute oludes peaks jooksevkonto jääma 2016. aasta esimesel poolel tasakaalu lähedale või väikesesse puudujääki.

Nõuded välisriikide vastu suurenesid nii neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes rohkem kui kohustused, tänu millele paranes ka Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon. Aasta lõpu seisuga oli Eesti netoinvesteerimispositsioon –40% SKPst ehk nelja protsendipunkti võrra väiksem kui aasta alguses. Euroopa Komisjon käsitleb rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni kui üht näitajat, mille abil tuvastada võimalikke tasakaalustamatusi majanduses, ning on tasakaalu ohustavaks piiriks seadnud –35% SKPst. Eesti puhul on üle poole välisinvesteeringutest siia tehtud otseinvesteeringud, mida peetakse väiksema riskiga rahastamisviisiks. Seetõttu ei peaks Euroopa Komisjoni piirväärtust ületava netoinvesteerimispositsiooni pärast Eesti kontekstis liiga palju muret tundma. 

Taustinfo

Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõla arvestust, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja rahvusvaheliste reservide ülevaadet. Selle kohta avaldab Eesti Pank majanduspoliitilise kommentaari ja kaks statistikaülevaadet:

1. maksebilansi statistika pressiteade, mis keskendub maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto muutuste selgitamisele;
2. välisfinantseerimise statistika pressiteade, mis käsitleb maksebilansi finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga ehk välisfinantseerimist.

2016. aasta esimese kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 9. juunil 2016.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]