Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk kahekordistus 2015. aastal

Eesti maksebilansi jooksevkonto saldo oli 2015. aastal 394 miljoni euro suuruses ülejäägis (1,9% SKPst) ning seega oli ülejääk ligi kaks korda suurem kui 2014. aastal. Ülejäägi kasvu mõjutasid enim kaupade konto ning tööjõu- ja investeerimistulusid kajastav esmaste tulude konto, mille puudujääk vähenes aastaga vastavalt 16% ja 14%. Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi konto saldo oli 820 miljoni euro suuruses ülejäägis; kaupade ja teenuste eksport kahanes 3% ja import 4%.

Kaupade konto puudujääk, mis oli 837 miljonit eurot, kahanes eelkõige seetõttu, et kaupade sissevedu vähenes kiiremas tempos kui väljavedu (vastavalt 5% ja 4%). Nii kaupade ekspordi kui ka impordi vähenemist mõjutasid enim masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted. Üle Eesti piiri liikuvate kaupade puhul oli import 1,1 miljardi euro võrra suurem kui eksport. Eesti kaupmehed teenisid kolmandates riikides kaupade vahendamise eest aga 260 miljonit eurot. Vahenduskaubanduse käive moodustas maksebilansi kaupade konto kogukäibest sama palju kui aasta tagasi ehk 17%.

Teenuste ekspordi-impordi konto ülejääk oli vaid 1% väiksem kui 2014. aasta rekord ning ulatus ligi 1,7 miljardi euroni. Teenuste ekspordi ja impordi maht eriti ei muutunud. Enamiku teenuste müük välismaale ületas nende sisseostmise mahtu ning mõne teenuseliigi konto ülejäägi vähenemise hüvitas teist liiki teenuse konto ülejäägi kasv. Kuna Eesti inimesed reisisid rohkem välismaale, kahanes reisiteenuste ülejääk. Samas vähenes ostetavate ehitusteenuste maht, mistõttu ehitusteenuste konto ülejääk suurenes. Kasvas ka telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste konto ülejääk, kuid vähenes veoteenuste konto ülejääk. Umbes 60% teenuste ülejäägist tuli reisi-, veo- ja muudest äriteenustest (2014. aastal 75%).

Investeeringutulu ja muude tulude netoväljavool1 oli 427 miljonit eurot ehk 10% väiksem kui eelmisel aastal. Selle põhjuseks oli eelkõige portfelli- ja muude investeeringute tulu sissevoolu kasv, otseinvesteeringutulu väljavool jäi ligilähedaselt samaks. Kahanes nii mitteresidentide otseinvesteeringutulu Eestis kui ka residentide otseinvesteeringutulu välismaal. Teenitud tulu eelistati välja võtta dividendidena, mistõttu taasinvesteeriti tulu vähem. Võrreldes 2014. aastaga saadi ELi institutsioonidelt mõnevõrra rohkem tootmistoetusi, suurenesid aga maksed ELi eelarvesse. Tööjõutulu netosissevool jäi eelmise aasta omaga samale tasemele.

Kapitalikonto ülejääk kasvas ligi kaks korda ja oli 404 miljonit eurot. Kasv tulenes sellest, et kui 2014. aastal osteti saastekvoote suuremas koguses, kui neid müüdi, siis 2015. aastal müüdi neid rohkem, kui osteti. Kapitalisiirete – peamiselt ELi tõukefondidest laekunud investeeringutoetused – maht jäi samaks.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) oli 798 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes endiselt netolaenuandja. Üksikasjalikumalt vaata välisrahastamise statistika kommentaarist http://www.eestipank.ee/.

1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga. 

Jooksevkonto struktuur, % SKP-st

Netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) ehk jooksev- ja kapitalikonto summa, % SKPstJärgmise ehk 2016. aasta esimese kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 9. juunil 2016 kell 8. 


Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi ja välisvõla statistikaga eraldi statistikapressiteate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistika kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto peamiste arengute kirjeldamisele. Välisrahastamise statistika kommentaar käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt Välissektori statistika).

Lisateave:
Reet Kirt
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0894
E-post: Reet.Kirt [at] eestipank.ee