Tallinn, 23.05.2023. Venemaa sissetung Ukrainasse põhjustas väga hoogsa hinnatõusu, tõrkeid tarneahelates ning ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite aeglasema majanduskasvu. Koos eelarve alatäitmisega 2022. aastal viis see riigis stagflatsioonini. Energia- ja toormehindade langus ning tasapisi kasvav välisnõudlus peaksid majanduse taastumist toetama. Märkimisväärne eelarveimpulss 2023. aastal peaks kasvu lähiajal elavdama, kuid hinnatõus jääb samuti euroala keskmisest palju kiiremaks. See võib tõenäoliselt omakorda põhjustada palgatõususurvet, mis hakkab käsikäes tootlikkuse kasvu aeglustumisega aja jooksul Eesti konkurentsivõimet veelgi rohkem kahjustama.

Inflatsiooni pidurdamiseks tuleks 2023. aastal rakendada neutraalset või kõige rohkem vaid veidi ekspansiivset eelarvepoliitikat. Sihipärane, finantsstabiilsust toetavpoliitika ja struktuurireformid, mis aitavad lahendada probleeme tööturul, tõsta tootlikkust ning soodustada digi- ja rohepööret, viivad Eesti pikaajalisele ning jätkusuutlikule kasvurajale.

Kontekst ja viimasel ajal toimunu

1. Sõja põhjustatud pakkumisšokk ning nõudluspoolsed tegurid on viinud majanduse stagflatsiooni. Pärast seda, kui majandus pärast pandeemiat 2021. aastal kiiresti taastus, vallandas sõda kiire inflatsiooni, katkestused tarneahelates ning aeglasema majanduskasvu riigi peamiste majanduspartnerite juures. Koos eelarve alatäitmisega on viinud see järsu ning laiapõhjalise majanduslanguseni. Peamine tõukejõud on olnud eksport, mis peegeldab nõrgemat välisnõudlust, kuid ka eratarbimine on märkimisväärselt kokku tõmbunud, sest hinnatõusu tõttu on kahanenud inimeste tegelik kasutada olev tulu. Toodangu kahanemisele vaatamata on olukord tööturul püsinud pingeline. Näha on taastunud nõudlust kontaktimahukate teenuste järele ja IKT-sektoris püsib tööjõupuudus.

2. Hinnatõus püsib kiire. Energiahinnad küll langesid, kuid inflatsioon, mis oli aprillis 13,2 protsenti, on endiselt euroala esireas. Aja jooksul on inflatsioon muutunud üha laiapõhjalisemaks, kusjuures ka alusinflatsioon kogub jõudsalt hoogu, ehkki negatiivne SKP lõhe suureneb.

Väljavaade ja riskid

3. 2023. aasta jooksul peaks majanduskasv tarbimise ja ekspordi abil taastuma. Eeldatakse, et majandus hakkab aasta teises pooles tasapisi kasvama, kuid varasema nõrga kasvu tõttu kujuneb aastakasv negatiivseks ning on ─1,2 protsenti. Toibumist peaks toetama reaalse kasutatava tulu parem väljavaade, mis kajastab nominaalpalga püsivat kasvu, inflatsioonisurve järkjärgulist taandumist ning tugevamat välisnõudlust. Ulatuslik ning suuresti püsimajääv täiendava  kulutuste kasv loob eeldatavasti märkimisväärse, SKPst pea 3 protsenti moodustava eelarveimpulsi, mis lükkab kasvu tagant, kuid ei toeta rahapoliitika eesmärke ega aita tugevdada kõrgemate intressimäärade mõju inflatsioonile.

4. Inflatsioonitempo peaks pidurduma vaid vähehaaval. 2023. aastal peaks hinnatõus pidurduma 9,7 protsendini, peamiselt tänu energia- ja toormehindade odavnemisele. Alusinflatsioon jääb ilmselt siiski visalt kõrgeks, peegeldades teise ringi mõjusid ning stimuleerivat eelarvepoliitikat. Kuigi hüvitis töötaja kohta on reaalväärtuses kahanenud, võivad pingelised tööturutingimused ning miinimumpalga ja avaliku sektori palkade ulatuslik korrigeerimine avaldada edaspidi tungivamat palgasurvet. Samaaegne tööviljakuse langus võib suurendada mõju tööjõu ühikukulule, eriti teenustesektoris, kus palk on märkimisväärne sisendkulu.

5. Keskmise aja jooksul võivad sõja põhjustatud šokid jätta majandusele arme. Kõrgematest intressimääradest hoolimata jääb rahapoliitika Eestis majanduse arengut vaadates õigustatust leebemaks ning eelarvet konsolideeritakse keskmise aja jooksul vaid tagasihoidlikult. Eeldatavasti jätab taoline leebe poliitikameetmete kombinatsioon inflatsiooni 2025. aastal keskmiselt rohkem kui 3 protsendini. See on palju hoogsam kui euroalal keskmiselt ning võib tulevikus Eesti konkurentsivõimet veelgi õõnestada. Kuigi majandusel õnnestus pandeemiast kiiresti toibuda, jätab sõja mõju IMFi esindajate hinnangul siiski püsiva armi, mille tulemusel ei pöördu majandus kriisieelsele kasvutrendile, kui praegusi eelarvekulutusi ümber ei vaadata. Keskenduma peaks pigem tootlikkust tõstvatele avaliku sektori investeeringutele ning ennetavatele struktuurireformidele.

6. Kirjeldatud lähtetase on väga ebakindel ning majanduse väljavaadet mõjutavad mitmed tegurid. Geopoliitiliste pingete võimendumine piirkonnas võib majanduse väljavaadet halvendada. Siseriiklikult võib eelarveseisundi halvenemine kinnistuda, ja seda kõrgemal tasemel, kui eeldati baasstsenaariumis. Lähiaja majanduskasvu küll toetades, õõnestaks liialt leebe eelarvepoliitika siiski Eesti pingutusi inflatsiooni ohjeldamisel ja kahjustaks keskpika aja jooksul veelgi riigi konkurentsivõimet. Karmimad tööturutingimused, avaliku sektori heldest palgatõusust tingitud rutakas palgatõus ning tootlikkuse kokkutõmbumine võivad eelpoolkirjeldatud dünaamikat veelgi süvendada.

Poliitikate omavahelise mõju ümberhindamine

7. Erinevate poliitikate koosmõju tuleb ümber hinnata, kuna on tarvis toetada majanduse jätkusuutlikku taastumist. Eesti on viimase kahe aastakümne jooksul teinud märkimisväärseid edusamme, kuid praeguseks on ilmnenud märke võimalikust survest konkurentsivõimele. Töötleva tööstuse struktuurse tagasilanguse taustal, mida süvendab sõja põhjustatud pakkumispoolne šokk, võivad ekspansiivsed poliitikameetmed tuua kaasa hinna- ja palgasurve ning kahjustada veelgi Eesti konkurentsivõimet. Seetõttu tuleks kaaluda märksa väiksemat eelarvepoliitilist ergutust. Lisaks sihipärastele poliitilistele sammudele, mille eesmärk on toetada finantsstabiilsust, ning struktuurireformidele, mis peaksid lahendama pinget tööturul, suurendama tootlikkust ning edendama rohe- ja digipööret, aitab kirjeldatud meetmepakett Eestil saavutada pikaajaliselt jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu.

Eelarvepoliitika — neutraalse eelarvepositsiooni järgimine, et toetada inflatsiooni ohjamist ning konkurentsivõime püsimist

8. Inflatsiooni ohjamiseks tuleb 2023. aastal järgida kas neutraalset või ainult veidi ekspansiivset eelarvepoliitikat. 2023. aasta eelarves on ette nähtud ulatuslikud ning enamasti püsivad meetmed elukalliduse kriisi ja suurenenud julgeolekuprobleemide lahendamiseks. IMFi esindajad eeldavad, et eelarvepuudujääk tõuseb 4,8 protsendini SKPst ehk plaanitust ligi protsendipunkti võrra suuremaks. See erinevus peegeldab avaliku sektori palkadele avalduvat lisasurvet, automaatseid stabilisaatoreid ning väiksemal määral ka tulude puudujääki. Seevastu aitaks neutraalne eelarvepositsioon – teiste sõnadega muutumatu struktuurne tasakaal -  pidurdada hinnatõusu kinnistumise ohtu ning sellest tulenevat riski pikaajalisele konkurentsivõimele. Viimane ei hõlma kavandatud kaitsekulutuste kasvu, mille mõju on eeldatavasti piiratud ja riigisisene.

9. Eelarvepuudujäägi vähendamiseks 2023. aastal tuleks uurida erinevaid võimalusi, kuid samas tuleks säilitada toetus kõige haavatavamale sihtgrupile. Kuna energiahinnad langevad, peaks kaaluma peretoetuste hiljutise suurendamise tühistamist. Avaliku sektori palgakasvu ohjeldamine on kriitilise tähtsusega. See hõlmab palgafondi hoidmist allpool aastatel 2020–2022 täheldatud osakaalu SKPst ning piirates ministeeriumite ning kohalike omavalitsuste paindlikkust palku tõsta. Konkurentsivõime kaitsmiseks oleks tähtis ka praeguste kulutuste ümbersuunamine tootlikkust suurendavate investeeringute poole. Samuti tuleks uurida, kas on võimalik tuua ettepoole mõned 2024. aastast kavandatud maksutõusud. Võimalikult kiiresti tuleks kehtestada automaks. Üle tuleks vaadata ka viimati 2001. aastal muudetud maamaks. Kaotada tuleks peamise elukoha maamaksuvabastus ning maamaksutõusule seatud 10 protsendi ülemmäär.

10. Keskpikas ettevaates peaks eelarvepoliitika abil säilitatama Eesti puhvrid tulevaste majandusšokkide ning kulusurve vastu võitlemiseks. Baasstsenaariumit vaadates paraneb struktuurne eelarvepuudujääk aastatel 2024-2028 vaid ühe protsendipunkti võrra, mis viib 2,5 protsendi suuruse puudujäägini SKPst. IMFi delegatsiooni soovitatud eesmärk eeldab aga tasakaalulise struktuurse eelarvepositsiooni saavutamist prognoosiperioodi jooksul, mis tähendab riikliku eelarvereegli järgimist ja SKPst 0, 5 protsendipunkti suurust   paranemist aastas. See nõuab täiendavaid eelarve konsolideerimismeetmeid, muu hulgas ka sotsiaaltoetuste täpsemat sihistamist ja valitsussektori tegevuskulude kokkuhoidu. Samuti on oluline, et investeeringuid tehakse tõhusamalt, vaadates läbi projektide hindamismenetlused, seades prioriteediks tootlikkust suurendavad investeeringud, eeskätt need, mis edendavad digi- ja rohepööret. Hiljutised muudatused pensionisüsteemis, mis on muutnud teise sambasse tehtavad sissemaksed vabatahtlikuks ja toonud kaasa ulatuslikke väljamakseid, põhjustab tõenäoliselt pikemas ettevaates kulusurvet, kuna esimese samba väljamaksed pole piisavad. See suurendab veelgi vajadust eelarvepuhvri järele.

11. Tähtis on jätkata jõupingutusi eelarvehalduse ning institutsioonilise suutlikkuse parandamiseks. Tervitame viimase aja jõupingutusi läbipaistvuse ja eelarve riskijuhtimise parendamiseks, sealhulgas Eesti esimese fiskaalriskide aruande koostamist. Täiendavad edusammud pikemaajalise planeerimise, projektide hindamise ja elluviimise tõhustamisel kooskõlas IMFi riiklike investeeringute juhtimise hinnanguga aitaksid parandada ELi fondide kasutuselevõttu ning toetaksid Eesti digiedu, rohepööret ning sotsiaalset kerksust.

Finantssektori poliitika — finantsstabiilsuse säilitamine vaatamata intressimäärade kasvule

12. Pankade maksevõime- ja likviidsusriskid tunduvad siiani olevat piiratud. Kapitalipuhvrid ületavad regulatiivseid nõudeid, eriti süsteemselt oluliste pankade puhul. Viivislaenude taset väljendavad suhtarvud on madalad ja alanenud vaatamata kehvematele majandustingimustele. Pankade võlakirjaportfellid on isegi teiste Balti riikidega võrreldes suhteliselt väikesed, mis piirab intressimäärade tõustes (realiseeritud või realiseerimata) kahjumi riski. Kuigi mõned pangad sõltuvad hulgirahastusest rohkem, on süsteemne likviidsus endiselt piisav. Karmistunud rahapoliitika realiseerub kõrgemate laenuintressimäärade kaudu. See on suurendanud pankade kasumlikkust, kuid mõjutanud ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete võimekust oma (peamiselt ujuva intressimääraga võetud) laene teenindada. Aja jooksul võib see nõrgestada aga nii pankade varade kvaliteeti kui ka maksevõime- ning likviidsuspositsioone.

13. Vajalik on valvsuse säilitamine. Põhjaliku ja sagedase portfelliülevaatusega peaks kaasnema ka põhjalikud stressitestid, mille käigus tuleks üle vaadata ka riskid, mis tulenevad hulgihoiustest, internetiplatvormidel toimuvast rahastamisest, piiriülesest laenamisest ja regiooni riikide kinnisvaraturgudelt. Väiksemaid krediidiasutusi, kelle puhvrid on piiratud, tuleks samuti tähelepanelikult jälgida, et olla kindel, et nad on piisavalt kapitaliseeritud. Haavatavuse hindamisse ja hädaolukorraplaanidesse peaks olema jätkuvalt kaasatud ka küberriskid.

14. Makrotasandi usaldatavusjärelevaleve poliitika peaks jääma paindlikuks, et reageerida kiiresti muutuvale olukorrale. Vastutsükliliste puhvrite varasem karmistamine oli asjakohane, arvestades vajadust säilitada suuremad varud laenu- ja eluasemehindade kiire kasvu tõttu. Poliitikad peavad olema valmis reageerima häiretele laenupakkumises. Ebasoodsa stsenaariumi korral, mida iseloomustab üleilmsete ja regionaalsete rahastamistingimuste edasine karmistamine, finantsstabiilsuse nõrgenemine ja märgatavad laenukahjud, sealhulgas ootamatut eluasemehindade korrektsioonist, tuleks kaaluda vastutsüklilise kapitalipuhvri leevendamist, et võimaldada piisavat laenuandmist

15. Hiljutiste edusammude toel tuleks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse süsteeme veelgi täiustada. IMF kiidab heaks kestvad jõupingutused, mis on tehtud finantsinspektsiooni ning rahapesu andmebüroo järelevalevevõimekuse suurendamiseks. Vastuseks MONEYVALi hiljutisele hinnangule, kus leiti, et Eesti rahapesuvastased / terrorismi rahastamise vastase võitluse süsteemid vajavad jätkuvat täiustamist, tuleks prioriteediks seada tõhusam kontroll piiriüleste rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide leviku üle kõrgema ohuga piirkondadest, kust on pärit suuremad rahavood, olla veelgi tähelepanelikum rahapesu ning terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamisel ning parandada pankade ja virtuaalvarateenuste pakkujate riskipõhist järelevalvet. Krüptovarasid käsitlevad õigusaktid tuleks finantstehnoloogiasektorist tulenevate kõrgenenud riskide tõttu ellu rakendada.

Struktuurireformid — kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamine

16. Suuremad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni soodustaksid Eesti digipööret. IKT-teenused on viimastel aastatel jõudsalt laienenud ning kasvanud on ka digitaalsete protsesside kasutamine traditsioonilistes sektorites, sh ehituses. Erasektori teadus- ja arendustegevuse osakaalu kasvatamine ELi keskmisele lähemale, näiteks ülikoolide ja ettevõtete tõhustatud koostöö kaudu, aitaks kiirendada riigi arengut suurema lisandväärtusega tootmise ja ekspordi suunas. Samuti suurendaks tootlikkust ühenduvuse edasine tugevdamine, VKEde digitehnoloogia kasutuselevõtt ning kapitalituru süvendamine.

17. Tööjõu- ning oskustööjõupuudusega tegelemine aitaks tugevdada pikaajalisi kasvuväljavaateid. Majanduslangusele vaatamata on olukord tööturul endiselt pingeline. Kvalifitseeritud tööjõu puudus on eriti terav IKT-sektoris ning see võib osutuda takistuseks teel digipöördele. Ametivõimud peaksid aktiivse tööturupoliitika abil suurendama jõupingutusi oskustööjõu arendamiseks ning pagulaste oskuste kao vähendamiseks. Lühiettevaates soodustaks tööjõuturul osalemist suurem toetumine paindlikule ja osalise tööajaga töökorraldusele. Pikemas perspektiivis tuleks võtta meetmeid, mis hõlbustaksid tehniliste ja digitaalsete oskuste alase hariduse omandamist ning kutseõppe suunitlusega tööalast liikuvust ja suurendaksid madalama kvalifikatsiooniga noorte ja vanemaealiste tööhõivet.

18. Sotsiaaltoetuste sihipärasus tuleks üle vaadata. Pärast paranemist 2021. aastal on sotsiaalnäitajad taas halvenenud, peegeldades elukalliduse tõusu mõju ning seda eriti eakate, puuetega inimeste, naiste ning töötute seas. Hiljutised sotsiaalhoolekandereformid, sealhulgas toimetulekutoetuste ja töötuskindlustusega seotud, tuleks üle vaadata, et tagada nende tõhusus, sihipärasus ning asjakohane majanduslik väärtus. Edusamme soolise palgalõhe, mis on Eestis  teiste ELi riikide seas eriti märgatav.  vähendamise suunas tuleks tugevdada ning tegelema peab soolise kallutatusega nii hariduses, tööturul kui ka vanemapuhkuse korralduses.

19. Eesti energiajulgeolekut võiks toetada jõulisem rohepööre. Energiajulgeolekut tugevdati ja mitmekesistati gaasivarude täiendamise, veeldatud maagaasi tarneallikate kindlustamise ning vastava taristu rajamise kaudu. Kasvuhoonegaaside heitkogused on aga 2022. aastal tõenäoliselt suurenenud, sest põlevkivist elektrienergia tootmine suurenes pärast energiakriisi. Olulised sammud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisel on põlevkivi järkjärguline kaotamine energiatootmisest, süsinikumaksu kehtestamine ning heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala laiendamine, mis praegu on ELi madalaim. Samuti on prioriteediks planeeritud investeeringute suurendamine taastuvenergiaallikatesse, eriti tuule- ja päikeseenergiasse, mis moodustavad Eesti energiasüsteemist suhteliselt väikese osa, ning energiatõhususe tõstmine ehitus- ja transpordisektoris.

IMFi delegatsioon tänab Eesti ametiasutusi külalislahkuse, koostöö ning sisukate arutelude eest.