Eestis tehakse makseid järjest rohkem, kuid summad on väiksemad

Märksõnad: 
Tiina Soosalu
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist

2015. aasta teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt miljon sularahata makset kogukäibega 393 miljonit eurot. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas sularahata maksete arv 5%, käive aga vähenes 8%. Sularahata maksete arv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud, kuid käive on olnud märksa heitlikum, kuna see sõltub nii üldisest majandusaktiivsusest kui ka teatud määral üksikute suuremate ettevõtete tegevusest. Kõikidest riigisisestest maksetest 85% on eraisikute maksed, kuid maksete kogukäibest moodustavad need vaid 9%. Umbes viiendik Eestis tehtavatest sularahata maksetest arveldatakse pankadevahelise jaemaksesüsteemi STEP2 kaudu.

2015. aasta teises kvartalis liikus pankade vahel STEP2 kaudu päevas keskmiselt 116 000 riigisisest makset kogukäibega 144 miljonit eurot. Maksete arv oli 7% suurem kui eelmise aasta samal perioodil, käive aga kasvas aastaga 1%. Ehkki suurem osa maksetest on pangasisesed, on pankadevahelised maksed moodustanud viimase kümne aasta jooksul stabiilselt 20–24% kõikidest riigisisestest maksetest. Teistesse riikidesse tehti Eesti pankadest STEP2 kaudu keskmiselt 12 000 makset päevas. Makseid tehti 34 eri riiki, kõige rohkem Soome ja Saksamaale (kokku 31% kõikidest piiriülestest maksetest).

Maksete teise panka edastamiseks kasutatakse ka TARGET2 kiirmakset, mis saadab raha ühest pangast teise kuni 15 minutiga.1 Seda võimalust kasutatakse Eestis veel üsna tagasihoidlikult: teises kvartalis tegid pankade kliendid vaid 100 riigisisest kiirmakset päevas.

Eraisikud kasutavad ostude tegemiseks üha enam pangakaarti. 2015. aasta teises kvartalis tegid eraisikud iga päev 667 000 kaardimakset, üle kolme korra rohkem kui 2005. aastal. Kaardimaksete osatähtsus kõikides eraisikute riigisisestes maksetes oli teises kvartalis 75%, kuid kümne aasta eest oli see arv 10% väiksem. Sularaha võtavad eraisikud välja järjest vähem. Kui kümme aastat tagasi võtsid eraisikud pangaautomaadist sularaha keskmiselt 137 000 korda päevas, siis 2015. aasta teises kvartalis 103 000 korda päevas (2011. aasta teises kvartalis 117 000 ja 2013. aasta samal perioodil 108 000 korda päevas).

Muudest sularahata makseviisidest kasutavad eraisikud kõige rohkem internetipanga maksekorraldusi. Teises kvartalis tehti päevas keskmiselt 109 000 internetipanga maksekorraldust, mis on 1,7 korda rohkem kui kümne aasta eest. Internetipanga maksekorralduste osatähtsus riigisisestes maksetes on aga vähenenud kümne aasta taguselt 19%lt 12%ni. Tähtsuselt kolmas sularahata makseviis oli kümme aastat tagasi otsekorraldus (10%), ent praegu moodustavad e-arve püsimaksekorraldused 6% kõikidest sularahata makseviisidest. Pangalingi kaudu tehtavaid makseid oli teises kvartalis 4%, ülejäänud sularahata makseviiside osatähtsus oli 1% või alla selle.


Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee
https://twitter.com/EestiPank

1 Oluline on silmas pidada, et Eesti Panga arveldussüsteem TARGET2 arveldab pankadevahelisi kiirmakseid tööpäeviti kl 8–18, kuid sõltuvalt pangast võib makse tegemise viimane aeg olla varasem.