IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2019. aasta “IV artikli konsultatsioonid” Eesti Vabariigiga

Märksõnad: 

17. jaanuaril 2020 lõpetas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu IMFi põhikirja IV artikli kohased konsultatsioonid.[1]

Eesti majanduse käekäik on endiselt hea ning seda toetavad nii tugevad institutsioonid kui ka tõhusad struktuurireformid. SKP reaalkasv püsib kodumaise eratarbimise najal hinnanguliselt juba kolmandat aastat järjest tugev ning potentsiaalsest kasvumäärast kõrgemal. Siiski hakkavad majandusaktiivsusele peagi mõju avaldama pidurduv ehitustegevus ning energiasektori liialt katkendlik üleminek CO2-neutraalsusele. Inflatsioon on ELi keskmisest kõrgem ning püsib kooskõlas Eesti konvergentsiprotsessiga. Tööturg on heas seisus, palgad tõusevad ning samal ajal suureneb ka hõivatute arv. Töötuse tase on langenud rekordmadalale. Eelarvepositsioon on olnud majanduskasvu soodustav, kuid riigivõlg on samas väga väike. Välispositsioon on märkimisväärselt tugevam, kui keskpika aja majanduse põhinäitajad ja soovitatavad poliitikameetmed eeldada lasksid. Pangad on kasumlikud, likviidsed ning maksevõimelised ja eluasemehindade tase on põhinäitajatega kooskõlas.

Majanduse lähiaja väljavaade on soodne, kuid keskmise aja jooksul majandusaktiivsus langeb. SKP reaalkasv edeneb tugeva eratarbimise toel lähitulevikus endiselt trendist kõrgemal ning peaks jõudma 2019. aastal 4%ni ning 2020. aastal 3,2%ni. Keskmise aja jooksul kasv pidurdub tootlikkuse taseme ning nõrga välisnõudluse tõttu ning peaks jõudma oma potentsiaali lähedasele, 2,8% tasemele. Kirjeldatud tegurite mõjul hakkab eelduste järgi ka jooksevkonto oma normi suunas kahanema ning pöördub 2024. aastaks tugeva impordikasvu tõttu negatiivseks. Inflatsioon peaks samuti ka edaspidi madalate energiahindade mõjul aeglustuma, kuid jääb siiski ELi keskmisest kõrgemale tasemele.

Väliseid tegureid vaadates võivad rahvusvahelise kaubandusega seotud riskid nõrgestada Põhjamaade majanduskasvu ning vähendada eksporti ning see mõju võib üle kanduda ka Eesti pangandussektorisse.

Riigisiseselt võib keskmise aja jooksul konkurentsivõimet kahandada nii tööjõupuudus sektoreis, kus vajatakse kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid kui ka kestev palgatõususurve. Lisaks võivad riigi mainet kahjustada endiselt aktuaalsed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud teemad.

Direktorite nõukogu hinnang[2]

Direktorite nõukogu nõustus üldjoontes aruande koostajate hinnanguga. Nad tunnustasid Eesti ametivõime majanduse eduka juhtimise ning struktuurireformide eest, tänu millele on riigi viimaste aastate majanduskasv olnud tugev. Maailmakaubanduse, üleilmsete finantsväljavaadete ning Eesti demograafiliste muutustega seotud riskide valguses rõhutasid direktorid siiski, et poliitikameetmed ja reformid tuleks keskendada tootlikkuse suurendamisele, kestliku majanduskasvu edendamisele ning ebavõrdsuse vähendamisele.

Suurem osa direktoreid oli arvamusel, et lühemas perspektiivis tuleks ekspansiivse eelarvepoliitikaga tagasihoidlikum olla. Osad aga olid seda meelt, et rohkem rõhku tuleks panna rahaliste vahendite tõhusale kasutamisele. Pikemas ettevaates peaks direktorite meelest kasutama praegust märkimisväärset eelarvepoliitilist manööverdamisruumi kasvu soodustavate reformide teostamiseks, eeskätt tootlikkuse ning tööjõupakkumise suurendamiseks.

Pidades silmas, et rahapoliitika jääb ka edaspidi ekspansiivseks, rõhutasid direktorid, et makrotasandi usaldusväärsuse tagamisel tuleb võtta arvesse madalatest intressimääradest tulenevaid riske. Nad soovitasid ametiasutustel ka edaspidi hoolikalt seirata laiemaid makromajanduslikke arengusuundi, eeskätt äri- ja eluaseme kinnisvaraga seotud ohte, täiustades makrotasandil võetavate meetmete kogumit ning olles valmis reageerima, kui riskid peaksid tegelikkuseks muutuma.

Direktorid rõhutasid, et SKP pikemaajalise kasvu tagamiseks peaks kiirendama tootlikkuse ja tööjõupakkumise suurendamiseks käimasolevaid reforme. Nad toonitasid, et uurimis- ja arendustegevusse tuleb rohkem investeerida, kuna nii kasvab ettevõtete innovatsioonisuutlikkus ja seeläbi ka majanduse innovatsioonibaas ning tootlikkus. Direktorid olid ka seda meelt, et tööjõupakkumise suurendamiseks, eeskätt madalama sissetulekuga leibkondade seast, on vaja aktiivset tööturupoliitikat. Samuti peaks ebavõrdsuse süvenemise takistamiseks siiski alles hoidma tulud, mis on viimastel aastatel saadud tööjõus osalemiselt ja tööhõivelt. Direktorid kiitsid heaks reformid, mille eesmärk on olnud suurendada naiste osalemist tööturul ja ütlesid, et tuleb teha rohkem pingutusi soolise palgaerinevuse vähendamiseks ja tõhusamate lastehoiuteenuste edendamiseks.

Direktorid märkisid, et Eesti pensionisüsteemil on suur roll suhtelise vaesuse vähendamisel ning seetõttu tuleks see praegusel kujul alles jätta. Teise pensionisamba reform muudaks makromajanduse juhtimise keerulisemaks, aeglustaks veelgi kapitalituru arengut ning suurendaks pikemas perspektiivis eelarvekulusid.

Direktorid kiitsid heaks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistikku on veelgi tõhustatud. Nende arvamusel aitab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks teostatud kontrollide suurendamine, vastavate reeglite rikkumise eest rakendatavate karistuste karmistamine ning järelevalve konsolideerimine piirkondlikul tasandil antud probleemiga veelgi paremini võidelda.

Eesti Vabariigiga toimuvad „IV artikli konsultatsioonid“ ka edaspidi tavapärase 12kuulise tsükIi alusel.

Eesti: valik makromajanduslikke ja rahvastikunäitajaid 2016–2024


[1] IMFi põhikirja IV artikkel näeb ette, et fond peab oma liikmetega kahepoolseid konsultatsioone, mis toimuvad harilikult igal aastal. IMFi esindajate rühm külastab riiki, kogub majandus- ja finantsteavet ning arutab riigi ametiisikutega riigi majandusarengut ja –poliitikat. Pärast seda koostab töörühm aruande, mille direktorite nõukogu võtab oma arutelude aluseks.

[2] Arutelude lõpus koostab peadirektor nõukogu esimehena tegevdirektorite arvamustest kokkuvõtte, mis edastatakse riigi ametivõimudele. Kokkuvõttes kasutatud hulgasõnu on selgitatud siin: http://www.imf.org/external/np/sec/misc/qualifiers.htm.