Maksekeskkonna Foorumil keskenduti digilahenduste edendamisele

Postitatud:

09.10.2020

Sel nädalal Eesti Pangas toimunud Maksekeskkonna Foorumil tõdeti, et kuigi Eesti digiriigikuvand on hea, võiksid ettevõtjad ja kaupmehed maksekeskkonnas digilahendusi senisest veelgi rohkem kasutada.

Foorumi päevakorras oli kesksel kohal küsimus, kuidas edendada uuenduslikumat, kontaktivaba ja konkurentsivõimelist maksekeskkonda Eestis. Aruteludel keskenduti lahendustele, mis seda toetaks ja oleks eeskujuks Euroopa arengusuundade seadmisel.

Eesti Panga asepresident Maive Rute tõi välja, et nüüd, kui sekundite jooksul liikuvad välkmaksed on saanud uueks normaalsuseks, on võimalik sellele rajada uusi lahendusi, mis aitavad maksmisprotsessi veelgi kiiremaks ja mugavamaks teha. „Hiljuti andis meile õppetunni pandeemia, mille mõjust pole me siiani vabanenud. Äritegevuse sujuvaks ning kontaktivabaks jätkamiseks on elektroonilised müügikeskkonnad koos mugavate, kiirete ja laialdaselt kasutatavate digitaalsete makselahendustega hädavajalikud,“ tõdes Rute.

Pooled ettevõtted ei pea oma tegevuste digitaliseerimist tähtsaks

Pangaliidu maksetoimkonna juht Tatjana Grünvald ütles foorumil, et SEB Panga poolt Baltikumis läbi viidud uuringu järgi ei pea üllatuslikult umbes pooled väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted oma tegevuste digitaliseerimist oluliseks.

„Ettevõtete digitaliseerimise taset aitaks märkimisväärselt tõsta e-arvete kasutuselevõtt, ostutšekkide digitaliseerimine ning lihtsamad liidestamised pangaga automaatsete kontoväljavõtete saamiseks ja maksete tegemiseks. Kui ettevõtete jaoks on finantsvaldkonna teenused tugiteenused, siis kliendi jaoks on eelkõige võtmesõnaks kasutajamugavus ning eesmärgiks võiks olla, et tugiteenustele kulub võimalikult vähe aega, kuid riskid oleks samas maandatud,“ märkis ta.

„Mõtlemapanevaks näiteks on ka Suurbritannias e-kaupmeeste seas läbi viidud uuring, mille järgi 67% nn milleeniumilastest jätavad e-poes ostu pooleli, kui ostu vormistamine osutub liiga keeruliseks,“ lisas Grünvald.

„Väiksemad ettevõtted ei pruugi oma igapäevategevuste juures jõudagi uuemate arengusuundadega kaasas käia ega omada teadmisi selle kohta, kuidas viia oma äritegevus digitaalsetele müügiplatvormidele või võtta lisaks kaardimaksetele kasutusele digimakselahendusi,“ sõnas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) juhatuse liige Ron Luvištsuk.

Pangad hoiavad maksete valdkonna arendamisel väga head tempot

Selle aasta kevadel hakkasid Eesti pangad klientidele pakkuma pankadevahelist nimemakseteenust, mis võimaldab makset teha telefoniraamatu kontaktile rahasaaja kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks tuleb teenus aktiveerida ja telefoninumber kontoga siduda.

LHV makseteenuste osakonna juht Kaspar Loog tõi välja, et kuigi üldine suund on teha nimemakse teenus üleeuroopaliseks ja aktiveerida kõigi klientide puhul, on sel teel takistuseks ranged isikuandmete kaitse piirangud. „Need piirangud ei võimalda telefoninumbri ja kontonumbri automaatset sidumist. Samas näitab nii Eesti kui ka rahvusvaheline kogemus, et inimestel on selle teenuse vastu suur huvi, sest nutitelefonides olevatel pangaäppidel on üha parem kaetus ja see muudab makse tegemise oluliselt mugavamaks ning ka turvalisemaks,“ ütles Loog.

Järgmise sammuna näevad pangad küsin raha võimaluse pakkumist pankade vahel ning selle teenuse edasiarendusest võiksid tulu saada ka kaupmehed, kes kaardimaksevõimalust ei paku või sooviksid seda teenust kasutada lisaks kaardimaksele ja sularahale.

Väikekaupmeeste huvi uute makselahenduste vastu on suur

Eesti Pank viis 2020. aasta suvel väikeettevõtete seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli saada teada, kas ettevõtjad on huvitatud makselahendusest, mis võimaldab neil oma toodete või teenuste eest kohe näiteks pangaäppi või QR-koodi teel raha küsida ning saada tasu välkmaksena.

„Uuringust selgus, et väikekaupmehed ootavad väga võimalust saada makseid ilma kaardimakseks vajalikku taristut omamata. Lausa 76% vastanutest, kellest kandev osa olid väikeettevõtted, tõid välja, et nad tunneksid uue makselahenduse vastu huvi, kui see oleks soodne, tarbijale mugav ja tagaks raha kiirema laekumise,“ märkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Maksekeskkonna Foorumisse kuuluvad Eestis tegutsevad pangad ja teised makseteenuste pakkujad, pangaliit, rahandusministeerium, makseteenuste kasutajad, huvirühmade, sh avaliku sektori (kaupmeeste ja ettevõtjate liitude) esindajad ja taristuettevõtted. Maksekeskkonna Foorumi eesmärk on toetada turuosaliste koostöö kaudu Eesti maksekeskkonna arengut ning kohanemist rahvusvahelisel makseteenuste turul toimuvate muutustega. Alates 2012. aastast koos käivat Maksekeskkonna Foorumit juhib Eesti Pank.

Lisainfo:
Mart Siilivask
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]