• Miinimumpalka teenivate töötajate brutopalga kasvu pidurdas madalam kollektiivne kokkulepe, kuid jooksvalt kättesaadav netopalk suurenes tänu tulumaksureformile märgatavalt
• Tulumaksu kahanemisest võitsid esialgu töötajad enam kui tööandjad
• Palgatõus valitsussektoris ületas erasektori oma. Kui see saab signaaliks erasektorile, võib tööjõukulu kasv kiireneda ja selle kooskõla tootlikkuse kasvuga halveneda

Miinimumpalga väiksem tõus pidurdas brutopalga kasvu, kuid tulumaksureform enam kui korvas selle mõju jooksvale netopalgale. Miinimumpalk tõusis sel aastal 6,4%. See kasv on märksa aeglasem kui varasemate aastate 10% lähedane tempo. Selle aasta esimeste kuude jooksul kasvas miinimumpalka teeninud töötajate deklareeritud brutokuupalk aeglasemalt kui mullu keskmiselt. Kui jätta arvestamata eelmisel aastal kehtinud madalapalgaliste tulumaksutagastuse süsteem, mille mõju jooksvas palgastatistikas ei kajastu, siis tähendas maksuvaba tulu suurenemine 500 euroni seda, et miinimumpalga teenijad võitsid kättesaadavas palgas lisaks umbes 18%.

Tulumaksu kahanemisest said töötajad esialgu rohkem kasu kui tööandjad. Kuna töölepingutes on brutopalga summa tavaliselt fikseeritud, on ootuspärane, et maksumäära languse mõjul netopalk suureneb. Pikema aja jooksul võib maksumäära ulatuslik langus vähendada palgaläbirääkimistel kokkulepitud palgatõuse. Selle mõjul aeglustub tööjõukulude kasv tööandjate jaoks. Tööandjad saavad reformist tõenäoliselt siiski vähem osa, sest valitsev tööjõupuudus annab tugevama läbirääkimispositsiooni töötajatele.

Suur palgatõus riigiasutustes suurendab ohtu, et tööjõukulude kasv kiireneb ka erasektoris ning palkade kooskõla tootlikkuse kasvuga halveneb taas. Valitsemissektori palgatõusu tempo püsis kiire, kuigi eelmise aasta ajutised tegurid oleksid pidanud oma mõju kaotama. Esimeses kvartalis kohalike omavalitsuste haldusalas 12%ni kiirenenud palgakasv peegeldas haridussektori palkade kiiremat kasvu, kuid ka avalikus halduses püsis palgakasv hoogne. Seda võib mõjutada haldusreform, mille raames lõpetati ja sõlmiti palju töölepinguid.

Allikas: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse näitaja.

Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0959, 5692 0930
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]