Palgakasvu aeglustumine võib jääda ajutiseks

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist
  • Palgakasvu pidurdas maksureformi mõju, mis muutis puhkusetasude väljamaksmist ja suurendas keskmist netopalka
  • Surve palkade tõusuks püsib kõrge
  • Viimaste aastate jooksul on Eesti palgaerinevused ja palgavaesus vähenenud.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2018. aasta II kvartalis 6,4%, mis näitab, et eelmise kvartali 7,7%ga võrreldes on palgakasv aeglustunud. Surve palkade tõusuks püsis vaba tööjõu vähesuse tõttu kõrge, aeglasemat palgakasvu aitab selgitada maksureformi mõju, mis muutis puhkusetasude väljamaksmist ja võimaldab tänu kättesaadava palga suurenemisele tööandjatel brutopalga kasvu veidi tagasi hoida.

Uus tulumaksusüsteem muutis puhkuseraha väljavõtmise enne puhkuse algust koos jooksva kuu palgaga ebasoodsaks, sest ajutiselt suur töötasu laekumine vähendab tulumaksuvabastuse suurust. Andmed viitavad sellele, et võrreldes eelmise aastaga lepiti tööandjaga sagedamini kokku ühesuurustes kuistes väljamaksetes. Tegevusaladest aeglustas see muudatus märgatavalt palgakasvu hariduses. Järgmises kvartalis võib seevastu oodata kiiremat palgakasvu, sest inimestele laekub puhkusekuudel rohkem töötasu kui eelmisel aastal.

Viimaste aastatega on Eestis palgaerinevused  ja palgavaesus vähenenud. Sellele on kaasa aidanud mitu aastat kestnud miinimumpalga kiire tõus ning ka peretoetuste suurendamine. Töötavatel inimestel on risk vaesusse sattuda märksa madalam kui mittetöötavatel. Vaesusrisk on suurem üksikvanematel ja osaajaga töötajatel. Vaesusriski vähendab kõrgem haridustase.

 

Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas.

Lisateave:
Hanna Jürgenson

Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0959
E-post: hanna.jyrgenson [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee