Tootlikkuse ja palgakasvu kooskõla paranes

Orsolya Soosaar
Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist
  • Palgakasvu aeglustumise kõrval elavnes majandusaktiivsus ja suurenes tootlikkuse kasv
  • Tööstussektori sees oli palgakasv kiireim ehituses ja põlevkivisektoris
  • Teenindussektori palgakasv on aeglasem kui eelmistel aastatel
  • Keskmise palga teenija ostujõud paraneb inflatsiooni tõttu aeglasemalt

Keskmine brutokuupalk kasvas 2017. aasta esimeses kvartalis aasta võrdluses 5,7%. Eelmise kvartali 6,9%ga võrreldes oli tempo seega tagasihoidlikum. Töötajate tootlikkuse ja palgakasvu kooskõla paranes: samal ajal, kui palgakasv aeglustus, elavnes majandusaktiivsus ja kiirenes tootlikkuse kasv. Sellele viitavad nii ekspordi ja tööstustoodangu andmed kui ka kindlustunde indikaatorid.

Teenindussektori palgakasv aeglustus, tööstussektoris see aga ei muutunud. Tööstussektori sees kiirenes palgakasv ehituses ja jõuliselt taastuvas põlevkivisektoris (mäetööstuses ja energeetikas). Tänu nõudluse taastumisele palkasid ehitusettevõtted töökäsi juurde ja tõstsid palku. Ehitussektori toodang suurenes esimeses kvartalis 20%, kuna kasvasid nii hoonete ehituse kui ka taristuinvesteeringud. Töötlevas tööstuses palgakasv aga aeglustus, kuigi ka selle tegevusala töötajate arv suurenes ja selle majandusseis paraneb tänu välisnõudluse kasvu hoogustumisele.

Tänu eratarbimise tugevale kasvule ja avaliku sektori palgatõusule on teenindussektori palgad kasvanud viimaste aastate jooksul kiiremini kui majanduses keskmiselt, ent see kasv on nüüdseks veidi aeglustunud. Kasv ei aeglustunud aga kõigil teenindussektori tegevusaladel, näiteks hoogustus palgatõus kaubanduses ning info ja side tegevusalal. Siin mängisid rolli ka ühekordsed tegurid, nagu tervishoiusektoris viibinud palgakokkulepe ja see, et finantssektoris ei makstud sel aastal sama suuri preemiaid kui eelmisel.

Kuna tarbijahinnad tõusevad kiiremini, suureneb palgateenijate ostujõud taas märksa aeglasemalt kui palga nominaalkasv. Esimeses kvartalis ulatus inflatsioon 3%ni ning reaalpalga kasv seega 2,6%ni. Pikemas tagasivaates on keskmise palga teenija ostujõud paranenud: 2008. aastaga (kriisieelne aeg) võrreldes ligikaudu 20% ja 2010. aastaga (suurima majanduslanguse aeg) võrreldes ligi 30%.


Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse näitaja.

Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas.

Lisateave:
Leanyka Libeon
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0959
E-post: Leanyka.Libeon [at] eestipank.ee 
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee