Rahapoliitilised instrumendid

Eurosüsteemi operatsiooniline raamistik koosneb järgmistest instrumentidest:

  • avaturuoperatsioonid;
  • püsivõimalused;
  • krediidiasutuste kohustusliku reservi nõue;
  • eelkommunikatsioon

Keskpanga eesmärkide saavutamiseks ei piisa alati vaid tavapärastest rahapoliitilistest vahenditest. Seetõttu on Euroopa Keskpank eurosüsteemis tehtavate regulaarsete operatsioonide täienduseks rakendanud alates 2009. aastast erinevaid lisameetmeid.

Avaturuoperatsioonid 

Avaturuoperatsioonide kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut.  Avaturuoperatsioone teostavad liikmesriikide keskpangad EKP algatusel.

Avaturuoperatsioonide info ja kalendrid EKP veebilehel.

Avaturuoperatsioonide üksikasjalik teave ja nende läbiviimise tingimused on kirjas Euroopa Keskpanga suunises eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta, mis on kättesaadav siin.

Avaturuoperatsioonid saab jagada nelja kategooriasse.

1. Põhilised refinantseerimisoperatsioonid (main refinancing operations, MRO)

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on likviidsust lisavad iganädalased operatsioonid, mida teostatakse tavapakkumismenetlusena[1] ja tähtajaga üks nädal. Intressimäär otsustatakse EKP nõukogu rahapoliitika koosolekul ja on leitav siit. MRO võib olla nii fikseeritud kui ka varieeruva intressimääraga oksjon. Alates 2008. aastast teostab eurosüsteem rahapoliitikat jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga. Põhilistes refinantseerimisoperatsioonides võivad osaleda kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele vastavad eurosüsteemi osapooled ehk põhimõtteliselt kõik euroala krediidiasutused sobiva tagatise olemasolul, eeldusel, et riigi keskpangaga on sõlmitud rahapoliitika osapoole leping.

2. Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid (longer-term refinancing operations, LTRO)

Lisaks iganädalastele põhilistele refinantseerimisoperatsioonidele teostab eurosüsteem igakuiseid likviidsust lisavaid pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tähtajaga kolm kuud. Nende operatsioonide eesmärk on pakkuda pangandussüsteemile pikemaajalist likviidsust. See hoiab ära vajaduse korrigeerida igal nädalal kogu rahaturu likviidsust. Pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone teostatakse samuti tavapakkumismenetlusena ning jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga tagatise vastu ja neis võivad osaleda kõik osapooled, kes vastavad üldistele kõlblikkuskriteeriumidele. Intressimäär on üldjuhul laenuperioodi keskmine põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressimäär.

3. Peenhäälestusoperatsioonid (fine-tuning operations, FTO)

Eurosüsteemis võidakse vajaduse korral teha ka peenhäälestusoperatsioone, mis võivad likviidsust kas lisada või vähendada. Sellistel operatsioonidel pole kindlat sagedust ega tähtaega ja need viiakse üldjuhul läbi kiirpakkumismenetlusena[2]. Peenhäälestusoperatsioonide eesmärk on leevendada likviidsuse ootamatust kõikumisest tingitud survet intressimääradele. Kõlblike osapoolte ring ei ole vaikimisi nii suur kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul, kuid EKP nõukogu võib seda alati vastavalt vajadusele muuta. Ka peenhäälestusoperatsioone teostavad liikmesriikide keskpangad detsentraliseeritult.

4. Struktuurioperatsioonid

Struktuurioperatsioonide eesmärk on kohandada eurosüsteemi struktuurset likviidsuspositsiooni pangasüsteemi suhtes, see tähendab pikemaajalist likviidsust turul. Need võivad  likviidsust lisada kui ka vähendada ja on kõige vähem standardiseeritud. Struktuurioperatsioone võib teostada repotehingute, finantsturgudelt võlakirjade ostmise/müümise või ka võlaväärtpaberite emiteerimise kaudu.

Püsivõimalused

Püsivõimaluste eesmärk on reguleerida  üleöölikviidsust ning kehtestada üleööturu intressimäärade piirid. Püsivõimalusi pakutakse kõikidele osapooltele, kes vastavad üldistele kõlblikkuskriteeriumidele ning  osapooled võivad neid kasutada omal algatusel (s.t keskpangad pakuvad püsivõimalusi vaikimisi kogu aeg). Pakutakse kahte püsivõimalust.

  1. Laenamise püsivõimalus (marginal lending facility, MLF) võimaldab osapooltel  saada keskpangalt tagatise vastu üleöölaenu intressimääraga, mis otsustatakse EKP nõukogu rahapoliitika koosolekul ja on leitav siit. Üleöölaenu intressimäär on rahapoliitilistest intressimääradest kõige kõrgem ja reeglina vastavast turuintressimäärast samuti oluliselt kõrgem. Seepärast kasutavad krediidiasutused laenamise püsivõimalust rahaliste vahendite saamiseks üksnes viimase võimalusena. Et laenamise püsivõimaluse kättesaadavust piirab ainult tagatise suurus, moodustab selle intressimäär tavaliselt pankadevahelise üleööturu intressi ülemmäära.
  2. Hoiustamise püsivõimalus (deposit facility, DF) võimaldab osapooltel  avada keskpankades üleööhoiuseid intressimääraga, mis otsustatakse EKP nõukogu rahapoliitika koosolekul ja on leitav siit. Üleööhoiuste intressimäär on rahapoliitilistest intressimääradest kõige madalam ja reeglina vastavast turuintressimäärast samuti oluliselt madalam. Seega on püsivõimaluste keskmine igapäevane kasutamine  piiratud.

Kohustuslik reserv

Eurosüsteem kohustab krediidiasutusi kaasatud hoiuste kattevarana hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi ajalooline põhieesmärk on olnud aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankade poolse refinantseerimise järele. Eurosüsteemis on kohustusliku reservi nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%.

2019. aasta sügisest on kohustusliku reservi nõuet kasutatud ka intressivabastuse (two-tier system, täpsem info EKP veebilehel) kordaja arvutamiseks.

Üksikasjalik teave ja tingimused on kirjas Euroopa Keskpanga suunises eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta.

Eelkommunikatsioon

Eelkommunikatsioon tähendab, et keskpank jagab teavet tuleviku rahapoliitiliste suundumuste ja võimalike otsuste kohta. Selge sõnumiga eelkommunikatsioon aitab stabiliseerida finantsturgudel toimuvat ja rõhutada eurosüsteemi hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamise olulisust.

Esimest korda võeti euroalal selline avaliku suhtluse viis kasutusele 2013. aasta juulis, kui Euroopa Keskpanga nõukogu teatas, et rahapoliitilised intressimäärad jäävad pikemaks ajaks madalale tasemele. Aeg-ajalt on sõnumeid ajakohastatud ja baasintressimäärade kõrval edastatakse ka mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seotud infot.

Usaldusväärsuse säilitamiseks peab EKP eelkommunikatsiooni sõnumite sisu olema alati kooskõlas EKP nõukogu hinnanguga jooksva majandusolukorra ja tulevase (eelkõige inflatsiooni) väljavaate kohta.


[1] Pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 24 tunni jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni.
[2] Pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 90 minuti jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni.

Vaata lisaks