Märksõnad: 

Eurosüsteemi operatsiooniline raamistik koosneb järgnevatest instrumentidest:

  • avaturuoperatsioonid;
  • püsivõimalused;
  • krediidiasutuste kohustusliku reservi nõue.

Lisaks sellele on Euroopa Keskpank regulaarsete eurosüsteemis tehtavate operatsioonide täienduseks rakendanud alates 2009. aastast mitut mittestandardset rahapoliitilist meedet.

Lisainfo operatsioonide kohta: https://www.ecb.europa.eu/mopo/implement/omo/html/index.en.html

Avaturuoperatsioonid

Avaturuoperatsioonide kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta.

Eelnevate aastate jooksul on tavaoperatsioone täiendatud mitme lisaoperatsiooniga. Kasutatud on eri tähtaegadega pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone, likviidsust vähendavat hoiuste kogumist ja likviidsust lisavaid operatsioone USA dollaritega. Peale selle teatas Euroopa Keskpank 2014. aasta juunis kavatsusest viia läbi suunatud pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone (targeted longer-term refinancing operations, TLTRO) eesmärgiga suurendada pankadepoolset laenuandmist euroala erasektorile. Nende operatsioonide eesmärki ja üksikasju on kirjeldatud Euroopa Keskpanga (EKP) 29. juuli 2014 otsuses sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonidega seotud meetmete kohta (EKP/2014/34; http://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/oj_jol_2014_258_r_0006_et_txt.pdf).

Lisainfo avaturuoperatsioonide kohta: https://www.ecb.europa.eu/mopo/implement/omo/html/index.en.html

Avaturuoperatsioonide üksikasjalik teave ja nende läbiviimise tingimused on kirjas Euroopa Keskpanga suunises eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta, mis on kättesaadav aadressil: https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/oj_jol_2015_091_r_0002_et_txt.pdf.

Operatsioonid saab jagada nelja kategooriasse.

1. Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on kõige tähtsamad avaturuoperatsioonid ja eurosüsteemi olulisim rahapoliitiline vahend. Nendega tagatakse pangandussüsteemile likviidsus ning need mängivad väga tähtsat rolli intressimäärade ja turu likviidsuskeskkonna juhtimisel. Põhilisi refinantseerimisoperatsioone teostatakse kord nädalas tähtajaga üks nädal. Neid teostatakse tavapakkumistena tagatise vastu. Põhilistes refinantseerimisoperatsioonides võivad osaleda kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele vastavad eurosüsteemi osapooled ehk põhimõtteliselt kõik euroala krediidiasutused sobiva tagatise olemasolul.

2. Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Lisaks iganädalastele põhilistele refinantseerimisoperatsioonidele teostab eurosüsteem igakuiseid pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tähtajaga kolm kuud. Nende operatsioonide eesmärk on pakkuda pangandussüsteemile pikemaajalist likviidsust. See hoiab ära vajaduse korrigeerida igal nädalal kogu rahaturu likviidsust. Pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone teostatakse samuti tavapakkumismenetlusena tagatise vastu ja neis võivad osaleda kõik osapooled, kes vastavad üldistele kõlblikkuskriteeriumidele.

3. Peenhäälestusoperatsioonid

Eurosüsteem võib vajaduse korral teha ka avaturuoperatsioone ehk peenhäälestusoperatsioone, millega saab likviidsust kas suurendada või vähendada. Selliste operatsioonide eesmärk on juhtida likviidsust, selleks et leevendada rahaturu likviidsuse ootamatust kõikumisest tingitud surveid intressimääradele. Peenhäälestusoperatsioone teostatakse tavaliselt kiirpakkumismenetlusena. Tehnilistel põhjustel võib peenhäälestusoperatsioonis osaleda ainult piiratud hulk valitud osapooli. Ka peenhäälestusoperatsioone teostavad tavaliselt liikmesriikide keskpangad detsentraliseeritult, kuid EKP nõukogu võib eriolukorras lasta kahepoolseid peenhäälestusoperatsioone teostada EKP-l.

4. Struktuurioperatsioonid

Struktuurioperatsioonide eesmärk on kohandada eurosüsteemi struktuurset likviidsuspositsiooni pangasüsteemi suhtes, st pikemaajalist likviidsust turul. Neid võib teostada pöördtehingute, otseoperatsioonide või võlaväärtpaberite emiteerimise kaudu.

Püsivõimalused

Püsivõimaluste eesmärk on lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust ning kehtestada üleööturu intressimäärade piirid. Eurosüsteemi osapooled võivad neid kasutada omal algatusel. Pakutakse kahte püsivõimalust.

Laenamise püsivõimalus võimaldab osapooltel (st euroala krediidiasutustel) saada keskpangalt tagatise vastu üleöölaenu eelnevalt kindlaksmääratud intressimääraga. Selliste üleöölaenude intressimäär on tavaliselt vastavast turuintressimäärast oluliselt kõrgem. Seepärast kasutavad krediidiasutused laenamise püsivõimalust rahaliste vahendite saamiseks üksnes viimase võimalusena. Et laenamise püsivõimaluse kättesaadavust piirab ainult tagatise suurus, moodustab selle intressimäär tavaliselt pankadevahelise üleööturu intressi ülemmäära.

Hoiustamise püsivõimalus võimaldab pankadel avada keskpankades üleööhoiuseid eelnevalt kindlaksmääratud intressimääraga. Üleööhoiuste intressimäär on turuintressimäärast tavaliselt oluliselt madalam. Seetõttu avavad osapooled eurosüsteemis üleööhoiuseid üksnes juhul, kui nad ei saa muul moel oma vabu rahalisi vahendeid kasutada. Pankade soovi püsivõimalusi kasutada vähendavad märgatavalt nendele võimalustele kehtestatud intressimäärad. Seega on püsivõimaluste keskmine igapäevane kasutamine üldiselt piiratud, mis näitab, et püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse suurendamine ja vähendamine eriolukordades.

Püsivõimaluste üksikasjalik teave ja nende kasutamise tingimused on kirjas Euroopa Keskpanga suunises eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta, mis on kättesaadav aadressil: https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/oj_jol_2015_091_r_0002_et_txt.pdf.

Kohustuslik reserv

Eurosüsteem kohustab krediidiasutusi hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve kaasatud hoiuste kattevarana. Kohustusliku reservi põhieesmärk on aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. Eurosüsteemis on kohustusliku reservi nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%.

Üksikasjalik teave ja tingimused on kirjas Euroopa Keskpanga suunises eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta, mis on kättesaadav aadressil: https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/oj_jol_2015_091_r_0002_et_txt.pdf.