Euroopa leibkondade uuringu põhjal on Eestis netovarad jaotunud sama ebavõrdselt kui euroalal tervikuna

Autori Tairi Rõõm pilt

Tairi Rõõm

Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja

Postitatud:

23.12.2016

  • Euroala riikide leibkondade netovara on vahemikus 2010─2014 vähenenud keskmiselt kümnendiku võrra; varaline ebavõrdsus euroalal on pisut suurenenud
  • Eesti leibkonnad paigutuvad netovara taseme poolest teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas umbes keskele 
  • Ebavõrduse mõõdiku, Gini koefitsiendi järgi on leibkondade netovara Eestis jaotunud umbes samamoodi nagu euroalal tervikuna: netovara Gini koefitsient on euroalal 0,685 ning Eestis 0,69  

Euroala keskpangad viisid 2013. ja 2014. aastal läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) 18 euroala riigis ning Poolas ja Ungaris. Teist korda toimuva leibkondade küsitlusega koguti perede varade, kohustuste, sissetulekute ja tarbimise kohta andmeid, mida kasutatakse rahapoliitiliste ja finantsstabiilsust puudutavate otsuste tegemisel. Eesti leibkondade kohta läbi viidud uuringu tulemused on avaldatud siin

Uuringu teise laine tulemused näitavad, et võrreldes eelmise küsitlusega, mis toimus enamikus riikides 2010. aastal, on euroala riikide leibkondade netovara keskmiselt ligikaudu kümnendiku võrra vähenenud (netovara saadakse lahutades leibkondade varade koguväärtusest nende kohustuste summa). Netovara muutus oli samas riigiti küllaltki erinev. Kõige rohkem oli netovara vähenenud Lõuna-Euroopa riikides, mida Euroopa võlakriis aastatel 2010─2014 enim negatiivselt mõjutas. Seevastu osades euroala riikides, näiteks Saksamaal, Austrias ja Soomes, netovara mediaanväärtus suurenes (mediaanväärtus on summa, millest pooled leibkonnad omavad rohkem ja pooled vähem vara). Eesti kohta pole võimalik sellist võrdlust teha, kuna Eesti uuringu esimeses laines ei osalenud.

Euroala leibkondade varadest moodustab suurima osa neile kuuluv kinnisvara. Kuna kinnisvarahinnad paljudes euroala riikides aastatel 2010–2014 langesid, on see ka netovara vähenemise peamine põhjus. Laenude kasutamise ehk finantsvõimenduse tõttu mõjutas see tugevamalt peresid, kellel on eluasemelaenud. Nende netovara väärtus vähenes keskeltläbi 20%. Osaliselt kahanes netovara ka seetõttu, et leibkondade laenude jääk kasvas. Laenukoormus suurenes peamiselt varakamates peredes.

Reeglina on netovara ebavõrdsemalt jaotunud kui sissetulekud ja tarbimine ja nii on see ka euroala riikides. Euroala mediaanleibkonnal oli netovara 104 100 euro väärtuses, samas kui 90. protsentiili netovara väärtus oli 496 000 eurot (90. protsentiil on leibkond, millest 10 protsendil on enam ja 90 protsendil vähem vara). Võrreldes esimese lainega on leibkondade varaline ebavõrdsus mõnevõrra suurenenud või jäänud enam-vähem samaks, sõltuvalt sellest, kuidas ebavõrdsust mõõdetakse. Netovara Gini koefitsient, mis on enim kasutatud ebavõrdsuse mõõdik, suurenes 0,68-lt 0,685-le, aga see erinevus jäi statistilise vea piiridesse. 

Eesti mediaanleibkonna netovara väärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot. See oli uuringus osalenud riikidest üks väiksemaid, aga arvestada tuleb sellega, et euroala riikides on valdavalt ka Eestist kõrgemad sissetulekud. Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, kus HFCS uuring läbi viidi, paigutub Eesti netovara taseme poolest suhteliselt keskele. Meist suurem on mediaanleibkonna netovara Poolas, Slovakkias ja Sloveenias, meist väiksem aga Lätis ja Ungaris (joonis 1). 

Eesti leibkondade netovara jaotuse ebavõrdsus on Gini koefitsiendi põhjal hinnatuna väga sarnane kogu euroala ebavõrdsuse tasemega: Eesti netovara Gini koefitsient oli 2013. aastal 0,69 (joonis 2). 

Euroala riikide HFCSi teise laine uuringu tulemused on avaldatud Euroopa Keskpanga veebilehel.

Eestis läbi viidud uuringu tulemused leiate Teemapaberis 1/2016 , vaata ka blogikannet "Mida teame Eesti leibkondade rikkusest?"


Taustinfo

Euroopa Keskpank avaldas 23. detsembril euroala leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) teise laine küsitluste tulemused. Uuringu peamine eesmärk on kaardistada leibkondade rikkus. Lisaks kogutakse andmeid sissetulekute ja tarbimise kohta. Uuringu esimene laine viidi läbi 15 euroala riigis aastatel 2008─2011. Teise laine uuringus osalevate riikide ring laienes ning sellega liitus ka Eesti. Leibkondade küsitlused viidi läbi 2013. või 2014. aastal 18 euroala riigis ning Poolas ja Ungaris. Kokku küsitleti teises laines enam kui 84 000 leibkonda.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut tehakse euroala riikides iga kolme aasta tagant. See on kõiki euroala riike hõlmav ulatuslik uuring, mis võimaldab võrrelda riikide leibkondade finantsseisu. Eestis viidi uuring läbi 2013. aastal ja selle jaoks küsitleti 2220 leibkonda. Järgmine küsitlus viiakse Eestis läbi 2017. aastal.

Gini koefitsient on ebavõrdsuse mõõdik, mis varieerub nullist üheni. Mida lähemal ühele on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on varade jaotus. Kui Gini koefitsient on null, on varad võrdselt jaotunud. Väärtus üks tähistab täielikku ebavõrdsust. Netovarade Gini koefitsient oli 2013. aastal Eestis 0,69 ja sissetulekute Gini koefitsient 0,36.

Loo ingliskeelse tõlke leiate siit: Survey of euro area households finds that the inequality of the net wealth distribution is similar in Estonia to that in the whole euro area


Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.