IMFi juhtimine

Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu (Board of Governors), kus igal riigil on oma esindaja - tavaliselt kas liikmesriigi keskpanga president või rahandusminister. Tavapäraselt koguneb aktsionäride nõukogu 1 kord aastas - aastakoosoleku ajal sügisel.

Ajutine nõuandev organ on Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee (International Monetary and Financial Committee), mis on loodud rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil. Komitee käib koos kaks korda aastas (kevadel ja sügisel).

IMF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu (Executive Board), kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt IMF kehtivale põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (USA, Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ise määrata oma täidesaatva direktori. Oma direktor on ka Saudi Araabial (Valuutafondile enim raha laenanud riik), Hiinal ja Venemaal (piisavalt hääli oma direktori määramiseks). Ülejäänud direktorid valitakse valijaskondade (constituency) poolt. Valijaskond on tavaliselt sarnaste huvide, geograafilise asendi, etnilise või kultuurilise tausta ning majanduslike ja poliitiliste suundumustega liikmesriikide grupp.

 Eesti osaleb IMF tegevuses Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu

IMF-il on ka peadirektor (Managing Director), kes juhib nii direktorite nõukogu kui ka RVFi personali tööd.

Igal Fondi liikmesriigil on kvoot (quota), mille suurus võrdub antud riigi sissemakse suurusega IMFi kapitali. Kvoodist sõltub liikmesriigi hääleõigus (igal riigil on 750 baashäält + 1 lisahääl kvoodi iga 100 000 SDRi eest). Kvoodist sõltub ka Fondilt finantsressursside kasutamise ulatus maksebilansi kriisi korral. Suurima hääleõigusega riigid on USA 16,75%, Jaapan 6,23%, Saksamaa 5,81%, Suurbritannia 4,29% ja Prantsusmaa 4,29%.

Kvoot on väljendatud IMF spetsiaalsetes arveldusühikutes (Special Drawing Rights - SDR). SDR väärtuse aluseks on neljast valuutast koosnev korv, kuhu kuuluvad USA dollar, Euro, Jaapani jeen ja naelsterling.

Eesti kvoot on 93,9 miljonit SDRi ehk ligikaudu 111,2 miljonit eurot. Eesti hääleõigus on 0,067% kõikidest häältest.

Kui jõustuvad IMFi kvootide XIV regulaarse tulemusena 2010. aastal IMFi aktsionäride nõukogu heaks kiidetud kvooditõusud, suureneb Eesti kvoot 149,7 miljoni SDRi võrra, tasemele 243,6 miljonit SDRi ja moodustab 0,051% kvootide üldmahust ning hääleõigus suureneb tasemele 0,077% kõikidest häältest.

Eesti kvoodi sissemaksed korraldab Eesti Pank.

Vaata lisaks