Krediidiliinid
Rahvusvahelise Valuutafondi laenude eesmärgiks on aidata riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
Vastavalt liikmesriikide vajadustele, on loodud mitmeid erinevate tingimuste ja tagasimakse põhimõtetega krediidiliine (sh praktiliselt intressita laenud kõige vaesematele riikidele), kuid eelkõige laenatakse kahe krediidiliini raames:
- Tugilaen (Stand-by Arrangement, SBA) lühiajaliste maksebilansiraskustega riikidele. Tavapäraselt on laenu pikkuseks 12-24 kuud ning tagasimakse tähtaeg kuni 5 aastat.
- Pikema perioodi laen (Extended Fund Facility, EFF) tõsisemate ja pikaajalisemate maksebilansiprobleemidega riikidele, EFFiga kaasnevates programmides on struktuuripoliitikal eriti oluline roll. Tegemist on Fondi standardsete laenuinstrumentide seas pikima väljastamise ja tagasimakse tähtajaga krediidiliiniga. Tavapäraselt on laenu pikkuseks 3-4 aastat ning tagasimakse tähtaeg kuni 10 aastat.
SBA ja EFF puhul kasutavad riigid tihti ka sellist võimalust, kus krediidiliin on küll avatud ja majandusprogramm kokku lepitud, kuid laenu tegelikult välja ei võeta (nn precautionary SBA). Riik soovib vaid turgudele märku anda, et teeb IMFiga koostööd ja majandusreformid on IMFi poolt heaks kiidetud ning ettenägematu kriisi korral on olemas ka rahaline tugi.
Kõik IMFi laenud peale PRGFi (vaestele riikidele mõeldud laen) väljastatakse IMFi turu-intressimääraga (rate of charge), mis põhineb SDRi intressimääral.
IMFi krediidiliinide kasutamine eeldab saajariigilt teatud tingimuste (majandusprogrammi) täitmist. Majandusprogrammi tingimused fikseeritakse saajariigi ja IMFi vahel kokkulepitavas kavatsuste protokollis, mille peab seejärel heaks kiitma direktorite nõukogu. Laenuotsused tehakse direktorite nõukogu häälteenamusega ning laenuosad eraldatakse järk-järgult vastavalt majandusprogrammi täitmisele.