Välisturistid jätsid teises kvartalis Eestisse 415 miljonit eurot

  • 2018. aasta teises kvartalis kestsid Eesti elanike välisreisid kauem kui mullu samal ajal
  • Eestimaalased kulutasid reisides 10 miljonit eurot rohkem kui 2017. aasta teises kvartalis
  • Ka välisturistid kulutasid Eestis 5 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi
  • Eestit külastavate soomlaste arv vähenes 3%

2018. aasta teises kvartalis külastas Eestit umbes sama palju välismaalasi kui aasta tagasi ehk ligi 1,3 miljonit. Samas kulutasid välisturistid kolme kuuga Eestis 415 miljonit eurot ehk 5 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. Kolmandiku külastustest tegid Soome turistid, kelle arv vähenes aastaga 20 000 inimese võrra ehk 3%. Teiste Euroopa Liidu riikide elanike Eestisse tehtud reiside arv kasvas veidi. Külastused Hollandist, Poolast, Portugalist ja Tšehhist sagenesid enam kui kümnendiku võrra, Belgiast ja Hispaaniast aga vähenesid viiendiku võrra.

Venemaa elanikud külastasid Eestit 218 000 korral, see arv kasvas aastaga 4%. Reisid Valgevenest jäid seevastu harvemaks. Aasia riikidest tuli külastajaid 10% vähem kui mullu.

Iga teine külastaja ööbis Eestis. Mitmepäevakülastuste keskmine pikkus oli endiselt neli päeva.

2018. aasta teises kvartalis väisasid Eesti elanikud välisriike ligi miljon korda ehk enam-vähem sama palju kui aasta tagasi. Eesti turistid kulutasid välismaal kokku hinnanguliselt 260 miljonit eurot, 10 miljonit eurot rohkem kui 2017. aasta teises kvartalis.

Nagu ikka külastasid Eesti elanikud kõige rohkem ehk 158 000 korral Soomet, kuid võrreldes eelmise aastaga vähenes külastuste arv 5%. Ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse tehtud reisid vähenesid kokku 2%. Märkimisväärselt sagenesid Eesti elanike külastused Bulgaariasse, Horvaatiasse ja Prantsusmaale. Austriat, Belgiat, Itaaliat ja Taanit külastati aga oluliselt vähem.

Ehkki ainult iga viies külastus tehti väljapoole Euroopa Liitu, kasvas nende arv siiski 25 000 võrra ehk 14%. Eestimaalaste reisid Türki kasvasid kolmandiku võrra. Kümnendik Eesti elanike reisidest tehti SRÜ riikidesse.

Mitmepäevareiside arv kahanes veidi ning nende keskmine kestus oli 3,8 päeva ehk 7% pikem kui samal ajal 2017. aastal.


Reisijate liikumine avaldab märkimisväärset mõju reisiteenuste ekspordile ja impordile Eesti maksebilansis.

Üksikasjalikum teave välisreiside kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis. Välisreiside statistika kogumise metoodika valmis Eesti Panga koostöös Tartu ülikooli teadlasi kaasava OÜ Positium LBS-ga. Mobiilpositsioneerimise andmeid kogub ja töötleb OÜ Positium LBS, kes saab telefonioperaatorite andmed anonüümselt, mis tagab telefonikasutajate täieliku privaatsuse. Andmete kasutamisel, töötlemisel ja esitamisel rakendatakse statistilisi meetodeid, mis ei võimalda tuvastada konkreetset telefoni ega selle kasutajat ning on kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Metoodikat on täpsemalt kirjeldatud Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis.


Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

2018. aasta teise kvartali maksebilansi statistika avaldatakse 6. septembril.

Lisateave:
Tarass Snitsarenko
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906
E-post: tarass.snitsarenko [at] eestipank.ee