Eesti majanduspoliitika seire

Kui riik liitub Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMFiga), lubab ta fondil ja selle liikmesriikidel teha järelevalvet riigi majandus- ja finantspoliitika üle. IMFi liikmesriikide, sh Eesti majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide, ehk nn artikkel IV konsultatsioonide raames. IMFi missioon viibib Eestis tavaliselt kaks nädalat, mille jooksul kohtutakse Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. Konsultatsioonide raames analüüsib IMF sõltumatu organisatsioonina riigi majanduslikku olukorda ning annab soovitusi eelarvepoliitika, finantssektori poliitika ja struktuuripoliitika kohta. Soovitused avaldatakse artikkel IV raportis.

IMFi liikmesriigina on Eesti fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Enne laenulepingu sõlmimist koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMFiga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks. 2001. a augustis lõppes viimase IMFiga sõlmitud tugilaenu (PSBA) kokkuleppe.

Eestit puudutavad raportid ja publikatsioonid on avaldatud Eesti Panga veebilehel ja Rahvusvahelise Valuutafondi veebilehel.