3. mail 2013 lõpetas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga[1].

Taust

Eesti majanduse taastumine jätkus 2012. aastal. Majanduskasv oli oodatust tugevam, inflatsioon madal ja eelarvetulemus tasakaalu läheda. Tänu tugevale makromajanduspoliitikale ja Eesti sidemetele Põhjamaadega on kasv saavutanud taas jätkusuutliku kiiruse. Eksport on märkimisväärselt ületanud kriisieelse taseme, olles kasvu taastumise peamiseks allikaks, samas kui sisenõudlusest ajendatud import on viinud jooksevkonto puudujääki. Tootmisvõime süvenev piiratus on oluliselt mõjutanud erainvesteeringuid ning eratarbimist on toetanud tarbijate kasvav kindlustunne ning tööturu olukorra paranemine. Inflatsioon on alanenud koos üleilmsete kütuse- ja toiduainehindadega, kuid on siiski jätkuvalt üks ELi kõrgemaid. Ehkki kahanenud on nii üldine kui ka pikaajaline töötuse määr, on need siiski kriisieelsest tasemest kõrgemal.

Tagasihoidlikuma sisenõudluse ning nõrgema välisnõudluse tõttu kasv 2013. aastal tõenäoliselt aeglustub. Euroala majanduse järkjärgulise elavnemise jätkudes 2013. aasta teises pooles panustab eksport kasvu endiselt positiivselt, ehkki vähemal määral. Sisenõudlus peaks tugevnema käsikäes tööturu olukorra paranemisega ja seda toetavad ka maksukärped. Erainvesteeringute panus majanduskasvu kahaneb samas joones selle kukkumisega kahekohaliselt kasvukiiruse näitajalt aastail 2011–2012. Inflatsioongi peaks muutuma mõõdukamaks, sest nõrgenev hinnasurve väliskeskkonnast peaks enam kui tasakaalustama Eesti energiaturu avamise ja aktsiisitõusu mõju. Alusinflatsioon jääb ootuste kohaselt muutumatuks, sest tööviljakuse kasv laias laastus tasakaalustab palgakasvu.

2013. aasta väljavaadet ohustavad eelkõige nõrga majanduskeskkonnaga seotud riskid. Need tulenevad peamiselt pikale veninud aeglase kasvu perioodist euroalal, kuna kaks kolmandikku Eesti ekspordist läheb Euroopa Liitu. Reaal- ja finantssektori varasema tasakaalustamatuse leevenemine võtab seega kauem aega ja pärsib sisenõudlust. Kui üleilmsetel finantsturgudel peaksid pinged uuesti teravnema, võib see põhjustada negatiivsete finantsmõjude ülekandumist. Teine võimalus on, et kui euroala majandus taastub oodatust rutem või eksport on jõulisem kui arvati, siis majanduskasv hoogustub. Sellisel juhul annab jätkuvalt tugev tööturg keskmise aja jooksul hoogu juurde palga- ja hinnasurvele.

Direktorite nõukogu hinnang

Direktorid avaldasid ametivõimudele kiitust tugeva poliitika eest, mis on aidanud kaasa majanduse muljetavaldavale taastumisele, vähendanud tasakaalustamatust ning suurendanud vastupanuvõimet välisšokkidele. Sellegipoolest ohustavad majandust langusriskid, mis tulenevad eeskätt ebakindlast väliskeskkonnast. Direktorid tervitasid ametivõimude kindlameelsust usaldusväärse makromajanduspoliitika ning struktuurireformide elluviimisel, et vähendada haavatavust, kindlustada makromajanduslikku ja finantsstabiilsust, avardada kasvuväljavaadet ja lahendada kõrge tööpuuduse probleemi.

Direktorid kiitsid ametivõime nende pühendumuse eest sirgeseljalisele eelarvepoliitikale. Nad avaldasid poolehoidu 2013. aasta eelarve-eesmärgile kärpida valitsemissektori kulusid ja suurendada sotsiaal- ja investeerimiskulusid. Edaspidi on oluline seista vastu palgatõususurvele, pidada kinni eelarves paika pandud eraldistest ja panna tallele võimalikud erakorralised tulud. Direktorid toetasid kavatsust võtta kasutusele lihtne ja läbipaistev keskmise aja eelarveraamistik, sest see suurendaks eelarvepoliitika usaldusväärsust. Nad olid arvamusel, et raamistikus ette nähtud kulude mitmeaastased ülempiirid aitaksid leevendada poliitilist ebakindlust ja vältida tsüklilisust soodustavat poliitikat. Raamistikku toetaksid ka eelarvenõukogu loomine ja struktuurse eelarvetasakaalu reegel.

Direktorid tõdesid, et Eesti pangandussektor on kasumlik, likviidne ja hästi kapitaliseeritud. Nad olid ühel meelel selles, et makrofinantsjärelevalve edasine tugevdamine on vajalik, et vähendada pankade haavatavust kinnisvaraturu muutliku arengu suhtes ja et kindlustada finantsstabiilsust. Direktorid rõhutasid, et on äärmiselt tähtis jätkuvalt süvendada juba olemasolevat piiriülest finantsjärelevalvealast koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel. Tulevikku vaadates toonitasid nad vajadust tagada kooskõla Põhja- ja Baltimaade olemasolevate koostöölepete ja tulevikus loodava ELi pangandusliidu põhimõtete vahel. Direktorid avaldasid poolehoidu käimasolevatele algatustele arendada välja finantsgruppide kohta kogutavate andmete vahetust puudutav koostööraamistik ja luua piiriülene mehhanism finantskriiside lahendamise kulude jagamiseks.

Direktorid rõhutasid, et pikaajalise majanduskasvu soodustamiseks on olulise tähtsusega sammud, mis vähendavad tööpuuduse kõrget taset, arendavad inimkapitali, edendavad ärikeskkonda ja tõstavad konkurentsivõimet. Kiites töötamisstiimulite suurendamiseks ja haridussüsteemi tõhustamiseks hiljuti astutud samme, toonitasid nad vajadust rakendada tugevamaid meetmeid oskuste mittevastavuse vähendamiseks ja haridus- ja väljaõppeprogrammide (sh kutsehariduse) ümberkorraldamiseks nii, et need vastaksid ühiskonna vajadustele. Samuti rõhutasid nad, et suurendada tuleb tööturu paindlikkust.


[1] Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja IV artikli kohaselt peab IMF oma liikmesriikidega kahepoolseid arutelusid, mis toimuvad tavaliselt kord aastas. Fondi delegatsioon külastab riiki, kogub majandus- ja finantsteavet ning arutab ametivõimudega majandusarengu ja –poliitika alaseid küsimusi. Pärast tagasipöördumist fondi peakorterisse koostavad delegatsiooni liikmed aruande, mille alusel toimub direktorite nõukogu arutelu. Arutelu lõppedes teeb fondi tegevdirektor direktorite nõukogu esimehena direktorite seisukohtadest kokkuvõtte, mis edastatakse külastatud riigi ametivõimudele. Kokkuvõttes kasutatud näitajate seletusi saab lugeda siit: http://www.imf.org/external/np/sec/misc/qualifiers.htm.