Majanduslangus – mis saab edasi?

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant

Esimese kvartali majanduslanguse valguses on oluline küsida, mida saab langusest järeldada ja mida peaks tulevikus silmas pidama. Kui suur osa langusest oli ajutine (tsükliline) ning kui suur osa pikaajaline (struktuurne)?

Teise kvartali kasv võib ajutise iseloomuga tegurite mõju kadumise korral kujuneda kvartalivõrdluses üsna kiireks. Ometi ei ole mõtet loota, et struktuursed tegurid nagu kaubanduspartnerite aeglane kasv, konkurentsivõimeprobleemid ja veonduse sektori langus kiiresti paraneksid. Seetõttu jääb majanduskasv lähiajal aastavõrdluses üsna tagasihoidlikuks. Teises kvartalis võib avalduda ka Ukraina konflikti mõju, kuigi selle realiseerumisele andmed praegu ei viita. Ettevõtete ootused küll halvenesid märtsis, kuid tellimuste maht ei ole vähenenud.

Ekspordisektori kasv jääb pikemalt vinduma

Osa aeglasest majanduskasvust oli tingitud oodatust kehvemast nõudlusest välisturul. Ehkki olukord Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on üldjoontes paranenud, on Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu jätkuvalt väiksemaks hinnatud. Arvestades näiteks IMFi prognoosi muutuseid Eesti kaubanduspartnerite kohta, kujuneb nende nõudluse/impordi kasv tänavu peaaegu kaks protsendipunkti väiksemaks kui sügisel arvati. Peamiselt on see seotud Soome ja Venemaa kehvema prognoosiga. Ka valdav osa Eesti tööstusettevõtetest peab vähest nõudlust endiselt suurimaks kasvu pärssivaks teguriks.

Lisaks sellele, et nõudlus on väike, on välisturgudel ka konkurents tihenenud. Eesti võib küll olla veel suhteliselt odava tööjõuga maa, kuid mujal osatakse tööd järjest paremini ja tootlikumalt korraldada. Viimase aja kiire palgakasv ei ole Eesti eksportööride olukorda kergendanud. Euroopa Komisjoni küsitlus tööstusettevõtete konkurentsivõime kohta näitab, et selle aasta esimeses ja teises kvartalis vähenes nende ettevõtete osakaal, kes uskusid oma konkurentsivõime kasvu välisturgudel. Palgakulu suurenemist on raske ümber pöörata ja seetõttu võib arvata, et tootmise kallinemine mõjutab ekspordi kasvu veel mõnda aega.

Eesti ekspordisektorit võib piirata ka euro tugevnemine . Teiste euroala riikidega võrreldes on euroalavälise kaubavahetuse osakaal Eestis üsna suur. Euro tugevnemine pärsib väljapoole euroala eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.

Hiljutise nõrkuse taga sisenõudlus

Ekspordi kasv pidi kvartalivõrdluses olema üsna tugev, et langus kujuneks möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes nii väikeseks nagu statistikaameti SKP kommentaaris kirjeldati. Pealegi on peamise eksportiva haru ehk töötleva tööstuse toodang viimastes kvartalites üsna stabiilselt kasvutrendil, ehkki lähinaabritel, sh Lätil ja Leedul, on see  kvartalivõrdluses vähenenud. Ka maksebilansi kiirhinnang viitab sellele, et teenuste eksport oli transpordi nõrkusest hoolimata esimeses kvartalis tugev. Kui kogu majanduslanguse põhjus peaks kvartaliarvestuses olema sisenõudlus, oleks viimane pidanud üsna järsult vähenema.

Sisenõudluse vähenemise taga võrreldes neljanda kvartaliga võivad olla investeeringud. Investeeringud on väga hüplik SKP komponent, mis võib ühes kvartalis 10% kasvada ja teises sama palju kahaneda. Investeeringute dünaamikale avaldavad suurt mõju üksiktehingud ja esimesse kvartalisse võis sattuda investeeringute ajutine madalseis, mis teises kvartalis möödub.

Osa investeeringute langusest aga on kindlasti struktuurse iseloomuga. Euroopa Liidu toetuste ja kvoodiraha vähenemise tagajärjel on valitsemissektori investeeringud kahanenud ja erasektori tellimused ei suuda neid piisavalt ruttu korvata.

Sooja ilma mõju taandub teises kvartalis

Soe ilm ja varane kevad võisid väiksema energiatoodangu tõttu mõjutada esimese kvartali SKP kasvu aastavõrdluses ligikaudu üks protsendipunkt. Kehva tulemuse taga ei olnud ainult selle aasta soe ilm, vaid ka möödunud aasta pakane – mullu toodeti energiat tavapärasest rohkem. Lisaks soojast ilmast tingitud nõudluse langusele võis energiatootmist vähendada ka uue merekaabli valmimine Eesti ja Soome vahel. See parandas elektri impordi võimalusi Põhjamaadest. Kui Põhjamaades elektri hind langeb, on kasulikum importida elektrit sealt ja Eesti elektritoodang on seetõttu väiksem. Ilma mõju kadumine võib teise kvartali kasvule oluliselt kaasa aidata.

Ilma mõju SKP-le on Eestis üsna suur, sest elektrijaamad töötavad kodumaisel kütusel. Kui elektritootmine väheneb, pole tarvis nii palju põlevkivi kaevandada. Näiteks Lätis kasutatakse soojuselektrijaamades palju Venemaa gaasi, mistõttu on energia kohalik lisandväärtus väiksem.

Lähiriikides võib sooja ilma mõju kevaditi olla teistsugune kui Eestis. Mitmes Eesti naaberriigis suureneb soojal varakevadel hüdroenergiatootmise maht. Suure kohaliku lisandväärtusega hüdroenergia arvelt väheneb aga soojuselektrijaamade toodang.

Energia ei selgita siiski kogu langust ja mõnes harus oli soojal ilmal kasvule kindlasti positiivne mõju. Möödunud aasta märtsis oli ilm väga külm ja see pärssis näiteks ehitussektori tegevust. Tänavu niisugust negatiivset mõju ei olnud ning seega oleks ehitus võinud muude tingimuste samaks jäädes kiiremini kasvada.

Struktuurse majanduslanguse viited

Eestis on juba mõnda aega vähenenud veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtus. See langus on struktuurne ja pole ette näha, et senised mahud lähiajal taastuksid. Raudteeveod vähenesid Eestis 2007. aastal tugevasti. Sellest ajast peale on raudteeveod olnud madalal tasemel ning pisut veel langenud. 2013. aasta alguses täheldati ajutist paranemist, mis aga aasta edenedes möödus. Veonduse ja laonduse puhul on räägitud peamiselt transiidi vähenemisest. Kuna suur osa sellest tegevusalast on seotud sisemaise kauba- ja reisijateveoga, tekib paratamatult küsimus, et kui kaua see tegevusala veel majandust negatiivselt mõjutada saab.

Ehitussektori areng on vastassuunaline nagu investeeringute omagi. Ühest küljest on Euroopa Liidu toetuste ja kvoodimüügi rahade vähenemise tõttu valitsemissektori investeeringud vähenenud ega taastu lähiajal. Teisest küljest asendavad neid järk-järgult erasektori tellimused. See kajastub ka ehitussektorile sisendit tootvate harude tulemustes. Järsult on vähenenud tee-ehitusega seotud täitematerjalide nagu liiva, kruusa ja killustiku kaevandamine, kuid ehitusmaterjalitööstuse toodangu kasv on kiire.

Esimese kvartali langus tulenes ka kinnisvarasektorist. Kuna enamuse kinnisvarasektori lisandväärtusest moodustab rent, millest suur osa on pealegi arvestuslik, saab kinnisvarasektori märkimisväärne langus olla vaid metoodiline ning selle mõju taandub tõenäoliselt pikema perioodi jooksul. Hoonete pind ja oma kodus elamine (ehk arvestuslik rent) ei muutu üleöö kuigi palju.

Arvestada tuleb ka võimalusega, et SKP kiirhinnang toetus suuresti jaanuari ja veebruari nõrkadele majandusnäitajatele, ehkki märtsis olid mitu näitajat juba tugevamad. Statistikaametil on kiirhinnangu koostamiseks kasutada piiratud andmestik, mistõttu võidakse kiirhinnangut tulevikus revideerida. Senine kogemus näitab, et seda tehakse üsna suures ulatuses. Möödunud aasta esimeses kvartalis oli kiirhinnangu andmetel majanduslangus kvartalivõrdluses ligikaudu 1%, tänaseks on sellest järele jäänud 0,2%.

Avaldatud: 
19.05.2014
Väljaanne: 
Postimees