Eesti Panga ülesannetest

Eesti Panga kõige tähtsam ülesanne on teha koos teiste euroala keskpankadega ühist euroala rahapoliitikat. Euroala rahapoliitika eesmärk on, et euroala inflatsioon keskmiselt oleks veidi alla 2% aastas.

Kuigi euroalal võetakse otsused vastu ühiselt, peab need ellu viima iga euroala riigi keskpank ise. Eesti Pank täidab talle seadusega pandud ülesandeid – korraldab raharinglust, tagab finantsstabiilsust, nõustab valitsust majanduspoliitilistes küsimustes ja teeb statistikat. 

Lisainfo:

Eesti Panga strateegia 2018–2022

Eesti Panga ülesannetest

1. Sularaharingluse korraldamine

Eesti Pangast väljastati 2018. aastal krediidiasutustele 0,97 miljardit eurot  sularaha ja Eesti Panka tagastati 0,68 miljardit eurot. Eesti Pangast väljastati 2018. aastal 25,6 miljonit pangatähte. Kõige rohkem oli nõudlust 50euroste pangatähtede järele, mis moodustasid ligi 44,5% kõigist väljastatud pangatähtedest. Jätkati ettevalmistustega teise seeria 100euroste ja 200euroste ringlusesse laskmiseks 28. mail 2019.

Eesti Panga väljastatud müntidest  moodustavad ühe- ja kahesendised 57%, kuid hoolimata sellest ei jõua need raharingluse käigus Eesti Panka tagasi. See annab alust eeldada, et inimesed ei maksa igapäevaoste tehes eriti sageli ühe- ja kahesendistega. Seetõttu leiab Eesti Pank, et on aeg hakata arutama väikeste sentide kasutamise vähendamist.

Pikemalt ühe- ja kahesendiste kasutamisest

2. Maksesüsteemide sujuv toimimine ja areng

Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Eesti pangakaartidega pettusi toimunud vähe: pettuste osakaal kaarditehingutes on üks väiksemaid, kuigi kaardimaksete rohkuse poolest on Eesti Euroopas esimese viie riigi hulgas. 

Eestis on tavamakseid välja vahetamas välkmaksed. 2018. aasta lõpu seisuga olid välkmaksete süsteemiga liitunud SEB Pank, Swedbank ja LHV Pank. Välkmaksega liigub raha maksja kontolt saaja kontole (ka siis, kui need on eri pankades) kõigest kümne sekundiga, ööpäev läbi ja aasta ringi. 2018. aasta lõpus loodi Eesti Panga eestvedamisel pankade ning ettevõtete koostöös Eesti Maksekeskkonna Foorumi juurde välkmaksepõhiste makselahenduste töögrupp. Sellega soovib Eesti Pank kaasa aidata välkmaksete laialdasele levikule ning kasutamisele kaardimaksete ja sularaha kõrval nii poodides, e-kaubanduses kui ka inimeste omavahelistes tehingutes.


Eesti Panga eelarvest

Eesti Panga 2019. aasta eelarve maht on 22,6 miljonit eurot – 2018. aasta eelarvega võrreldes miljoni euro võrra ehk 5 protsenti suurem.

Lisainfo Eesti Panga eelarve kohta

Eesti Panga eesmärk on pakkuda ühiskonnale teenuseid võimalikult kvaliteetselt ja tõhusalt. Juba 2015.aastal ütles Eesti Panga president Ardo Hansson eelarvest rääkides, et tahame oma tööd korraldada võimalikult tõhusalt, ja oleme liikunud õiges suunas.

“Eesti Panga eelarve on juba 5–6 aastat kasvanud nominaalsest majanduskasvust aeglasemalt. Viimastel aastatel on keskpanga eelarve põhiliselt kasvanud personalikulude tõttu, et püsiksime tööjõuturul konkurentsis. Kui konkureerivas sektoris on palgatõus 5 protsenti, ei saa me sellest palju maha jääda, muidu on meil oht kaotada häid ja asjatundlikke töötajaid. Palgatõusuks oleme võimalusi leidnud peamiselt tänu sisemistele ümberkorraldustele, otsides säästuvõimalusi muude kulude arvelt. Kuigi viimastel aastatel on keskpanga ülesannete maht suurenenud, pole töötajate arv kasvanud, vaid isegi langenud,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson pressiteate vahendusel.

Töötajate arvu poolest on Eesti Pank Euroopa Liidu väikseim keskpank. Alates 2010. aastast on töötajate arv püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2018. aastal oli keskpangas töötajaid keskmiselt 231. Töötajatest 79% on magistri- ja 7% doktorikraadiga.


Eesti pangandussektori finantsseisust

Eesti pangandussektori finantsseis on tugev. Pankade omavahendite tase on kõrge, laenuportfelli kvaliteet väga hea ja laenukahjumid väikesed.

Suurim risk Eesti panganduse jaoks lähtub jätkuvalt Põhjamaadest. Riskiallikateks on sealsete majapidamiste suur võlakoormus ja see, et Põhjamaade pangad rahastavad end suuresti rahaturgudelt võetavate laenudega. Ebasoodsa arengu korral Põhjamaades võivad Eesti ekspordivõimalused väheneda  ja Eesti ettevõtete rahastamistingimused karmimaks muutuda.

Pikemalt finantsstabiilsust mõjutavatest teguritest


Inflatsioonist

2018. aastal oli hinnakasv Eestis euroala kiireim. Nii Eestis kui ka euroalal tervikuna oli hinnakasvu taga peamiselt toornafta kallinemine, kuid Eestis hoogustasid hinnatõusu ka eelmise aasta alguses jõustunud aktsiisitõusud ja kiire palgakasv.

2019. aastal inflatsioon Eestis eeldatavalt aeglustub, seda juba ainuüksi väiksemate aktsiisitõusude tõttu. Eesti Pank prognoosib, et kui toormehindades ei toimu väga suuri muutusi, jääb hinnakasv tänavu alla kolme protsendi.


Majandusprognoosist

Sel aastal kasvab Eesti majandus umbes 3,5 protsenti ja 2020. aastaks aeglustub kasv juba 2 protsendi lähedale.

Majanduskasv aeglustub muu hulgas sellepärast, et inimesi lisandub tööturule aina vähem ja lisaks on Eesti ettevõtted kaotamas kiire palgakasvu tõttu peamistel eksporditurgudel turuosa.

Eesti Panga majandusprognoosi materjalid

Rahapesu tõkestamisest Eestis

Eesti Panga üldine hinnang
Eesti Pank taunib rahapesu hoolimata sellest, millises mahus või millises pangas see toimunud on. Rahapesukahtluse juhtumid on kahetsusväärsed, kuid samas on hea, et vanad probleemid on välja tulnud ja inimesed saavad selge pildi panganduses toimunust. Seda isegi siis, kui need uudised Eesti mainele täna head ei tee.

Eesti riigi hoiak on väga selge – rahapesul Eestis kohta ei ole. Seda on demonstreerinud finantsinspektsioon oma viimaste aastate sammudega, sest just Eesti finantsinspektsiooni survel on järjekindlalt suletud rahapesukahtlusega äriliine erinevates pankades. Kindlasti on nüüdseks juba pankade käitumine rahapesu riskiga klientidega hoopis erinev.

1. Eesti Panga rollist rahapesu tõkestamisel

Eestis tegelevad rahapesu vastase võitlusega oma pädevuse piires mitu asutust.

Seadusloome ja tegevuse koordineerimise eest vastutab rahandusministeerium.

Rahapesu tõkestamise poliitika väljatöötamine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni ülesanne.

Esmatasandi järelevalvet rahapesu üle teeb rahapesu andmebüroo, kes muu hulgas jälitab kriminaaltulu, kogub materjali kahtlaste tehingute kohta ning kuriteo tunnuste ilmnemisel teavitab uurimisasutust.

Rahapesuga seotud kuriteojuhtumeid uurivad politsei ja prokuratuur, kes saadavad kriminaalasjad otsustamiseks kohtusse.

Finantsinspektsioon aitab rahapesu tõkestada eelkõige oma järelevalve alla kuuluvate finantsvahendajate kontrollimisega.

Eesti Pank ei puutu rahapesu valdkonnaga otseselt kokku, küll aga näeme lähedalt finantsinspektsiooni tööd. Finantsinspektsioon tegutseb küll Eesti Panga juures, kuid on siiski autonoomse pädevusega asutus, millel on oma juhatus ja nõukogu. Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel  ja sealhulgas ka rahapesu tõkestamisel iseseisvalt ega allu selles küsimuses Eesti Panga juhtimisorganitele. 

2. Piiriüleste arvelduste statistikast

Eesti Pank koostab Eestis maksestatistikat ja omab muu hulgas andmeid Eestis tegutsevate pankade kaudu tehtud piiriüleste arvelduste kohta. Eesti pangaklientide piiriüleste maksete maht ei ole rahvusvahelises võrdluses silmapaistvalt suur. Samuti on eksitav pidada kahtlaseks terve riigi välisarvelduste kogumahtu. Riikliku statistika koostajana allub Eesti Pank reeglitele, mis keelavad keskpangal levitada üksikute pankade andmeid.

Pressiteade Eesti pankade kaudu liikunud piiriüleste rahaülekannete kogumahu kohta

Danske Banki rahapesuskandaali tõttu soovisid aga Eesti kommertspangad ise, et keskpank avalikustaks erandkorras andmed suuremate pankade suhtelise osatähtsuse kohta piiriülestes arveldustes. Need andmed aitavad paremini mõista pankade erinevaid ärimudeleid.

Pressiteade Eestis tegutsevate pankade piiriüleste arvelduste kohta

3. Rahapesuskandaali mõjust finantsstabiilsusele Danske Banki ja Versobanki juhtumite valguses

Eesti Panga kõneisikud on oma pädevuse piires osalenud Danske Banki rahapesuskandaali puudutavas diskussioonis. Üldiselt on rahapesuskandaali mõju keskpanga hinnangul Eesti finantssektorile väike, kuna rahapesukahtlusega Danske Banki filiaal on Eestist lahkumas ja Versobank on suletud. Eesti pangandussektor rahastab end lõviosas residentidest klientide hoiustega ja mitteresidentide hoiuste osakaal on aastatega langenud. Kõige riskantsemaks peetavate, ELi-välistest ettevõtetest klientide osakaal on alla 1%.

Pikemalt rahapesuga kaasnevatest riskidest ja Danske rahapesuskandaali õppetundidest

Danske Banki filiaali lahkumise mõjust

4. Mis mõju on Swedbankile esitatud rahapesu kahtlustustel?

Kui Swedbank peaks sattuma ametliku uurimise alla kas Eestis või Rootsis, siis kuidas see kliente mõjutab?

Hetkel võime Swedbanki rahapesuskandaali valguses rääkida vaid Rootsi meediaväljaande SVT hinnangutest. Kuid isegi siis, kui Swedbanki rahapesuskandaali otsustatakse hakata ametlikult uurima, ei mõjuta see panga kliente, kuna neile pakutaks kõiki tavapäraseid teenuseid ikka edasi. Panga maine on kannatada saanud, aga selle mõju on tuntav pangale endale ja selle omanikele, kuna aktsiahind on seetõttu järsult langenud, nii et panga omanikud ehk investorid on raha kaotanud.

Swedbank on sattunud samasuguse rahapesu-süüdistuse alla nagu Danske Bank. Kas ka Swedbankilt võetakse õigus Eestis tegutseda?

Pankade järelevalvega tegeleb Eestis finantsinspektsioon. Panga sulgemine on äärmiselt ekstreemne meede, mis eeldab tõepoolest väga laiaulatuslikke ja pikaajalisi rikkumisi, riigiasutuste teadlikku eksitamist ja seaduste eiramist. Praeguseks ajakirjanduses avaldatud info põhjal ei saa öelda, et kahtlustusted Swedbankis toimunu kohta viitaksid sama süsteemsele ja samas mahus toimunud rikkumistele nagu Danske Bankis. Danske Banki rikkumised on leidnud tõestust, kuid Swedbanki kohta on seni avaldatud kahtlusi ning lõpliku hinnangu andmiseks vajab see juhtum läbitöötamist uurimisasutuste ja finantsinspektsiooni poolt.

Eesti Pank saab hinnata omalt poolt erinevate skandaalide mõju finantsstabiilsusele. Siinkohal tuleks pankade suhtes tekkinud rahapesukahtlustest rääkides silmas pidada, et kui Versobank ja Danske Banki filiaal olid keskendunud mitte-residentide teenindamisele, siis  Swedbank pakub suure universaalpangana teenuseid kõikidele elanikegruppidele ja kõikide ettevõtlussektoritele.

Tõsi on see, et Eesti finantssektori maine on saanud löögi, kuid midagi pole muutunud selles, et Eesti inimesed ja ettevõtted saaksid pankadest laenu ja saaksid pankadesse oma raha hoiustada. Seetõttu on Eesti Panga hinnang, et hoolimata rahapesuskandaalidest ei näe me ohtu Eesti finantsstabiilsusele.

Kas peaksin igaks juhuks oma raha Swedbankist välja võtma? Kas toimuv võib mõjutada minu Swedbankis olevat pensionisammast?

Ei ole mingit põhjust võtta Swedbankist raha välja ega tunda muret oma pensioniks kogutud raha pärast, kuna pank pakub skandaalist hoolimata oma klientidele teenuseid edasi.

Kas Swedbanki klientide igapäevaseid tehinguid hakatakse nüüd rohkem jälgima ja rahapesus kahtlustama?

Pankadelt nõutakse rahapesujuhtumite välistamiseks tänapäeval palju rohkem kui kümmekond aastat tagasi ja seega on pangad muutunud oma klientide valimisel ja teenindamisel hulga nõudlikumaks kui seda tehti ajal, mil meedia poolt väidetud rahapesujuhtumid aset leidsid. Nõudmised Swedbankile rahapesu tõkestamisel on seega praegu samad, mis enne skandaali puhkemist sel nädalal.

Kes vastutab Eestis selle eest, et Swedbanki klientideni jõuaks kindlus, et pangas olid, või vähemalt nüüd on, asjad korras?

Eestis tegelevad rahapesu tõkestamisega mitmed asutused. Esmatasandi järelevalvet rahapesu üle teeb rahapesu andmebüroo, kes muu hulgas jälitab kriminaaltulu, kogub materjali kahtlaste tehingute kohta ning kuriteo tunnuste ilmnemisel teavitab uurimisasutust. Rahapesuga seotud kuriteojuhtumeid uurivad politsei ja prokuratuur, kes saadavad kriminaalasjad otsustamiseks kohtusse. Finantsinspektsioon aitab rahapesu tõkestada eelkõige oma järelevalve alla kuuluvate finantsvahendajate kontrollimisega. Eesti Pank ei puutu rahapesu valdkonnaga otseselt kokku, küll aga näeme lähedalt finantsinspektsiooni tööd ning lisaks hindame erinevate sündmuste mõju kogu finantssüsteemile. Swedbanki maine parandamise ja klientide silmis usalduse taastamise nimel peab aga pank ise pingutama.


Seisukohad uuendatud 22. veebruaril 2019