Märksõnad: 

Uuendatud 27.03.2020

Eesti Panga hinnang koroonaviiruse majandusmõjude kohta

Koroonaviirusega tegelemisel on kõige olulisem Eesti inimeste elu ja tervis ning majandusmõjude küsimus on seejuures teisejärguline. On igati mõistetav, kui riik peab inimeste tervisega seotud riskide maandamiseks kehtestama erinevaid piiranguid ning tegema täiendavaid kulutusi inimeste tervise ja heaolu tagamiseks. Sellegipoolest tuleb aga mõelda ka majanduspoliitilistele sammudele, mis leevendavad koroonaviiruse kasvavast levikust ja seatud piirangutest tulenevaid kahjusid Eesti majandusele.

Alljärgnev on Eesti Panga hinnang koroonaviiruse majandusmõjude kohta ja soovitused majanduspoliitiliste sammude valikul.

1. Majanduslangus kujuneb eeldatavasti suuremaks kui 6%

  • Majanduskriis on seni kõige rohkem tabanud teenindusasutusi ja transpordisektorit
  • Majanduslanguse suurus sõltub eelkõige sellest, kui kaua kestavad piirangud Eestis ja mujal ning kuidas ettevõtted kriisi üle elavad
  • Kui olukord leeveneb näiteks mai alguses, võib Eesti majandus kahaneda 6%
  • Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14%
  • Kui olukord leeveneb kiiresti, siis peaks Eesti majandus taastuma üsna kiiresti ja järgmisel aastal võib näha kiiret kasvu. Kui piirangud kestavad kauem, siis taastub majandus aeglasemalt
  • Valitsuse abi tasub suunata valdkondadesse, mis aitavad ära hoida pikaajalise majanduskahju

Loe täpsemalt Eesti Panga hinnagut majanduslanguse erinevate stsenaariumite kohta
 

2. Viirus on mõjutanud mitut majandusharu, mis on eelkõige seotud turismiga, kuid selle mõju võib laieneda kogu majandusele

Seni on viirus peamiselt mõjutanud turismiga seotud majandusharusid. On aga suur võimalus, et viiruse mõju kandub edasi kogu majandusele, eriti juhul, kui viiruse ohjeldamiseks seatakse suuremaid piiranguid.

3. Viiruse mõju kandub majandusse nelja kanali kaudu

  1. Viiruse ohjeldamiseks seatud piirangutest tulenev otsene mõju, mis takistab ettevõtete tööd.
  2. Turism ja muud reisiteenused, sest inimesed on ettevaatlikumad, antud on soovitusi reisid ära jätta või edasi lükata, ja teatud piirkondadesse on suisa keelatud reisida.
  3. Eksport-import ja tootmine, sest väheneb välisnõudlus riikidest, kus viiruse mõju on suurem. Samuti avaldavad halba mõju rahvusvahelistes tarneahelates tekkivad tõrked.
  4. Eratarbimine ja investeeringud – kui nakatunute arv hakkab kiiresti kasvama, võivad inimesed nakatumisohu vältimiseks ja üldise ebakindluse tõttu oma kulutusi edasi lükata ja ettevõtted võivad piirata investeeringuid.

4. Majanduspoliitika eesmärk viiruse mõju leevendamisel on vähendada töötuse ja pankrottide kiiret kasvu

Eesmärk on vähendada võimalust, et ajutised probleemid tekitavad inimestele ja ettevõtetele püsivat kahju. Teiste sõnadega on selle eesmärk ära hoida ajutistest probleemidest tingitud pankrotilaine ettevõtete seas ja töötuse hüppeline suurenemine. 2008.-2009. aasta kriisiga võrreldes on Eesti olukord parem, sest Eesti majanduses pole suuri tasakaalustamatusi ja nii majandus tervikuna kui ka finantssektor on tugevas seisus.

5. Kolm soovitust valitsusele, kuidas majandust toetada

  1. Toetavad sammud peaksid olema kiire mõjuga. Suure nakatunute arvuga riikide kogemus näitab, et viiruse mõju majandusele on äärmiselt kiire. Seega on kõige olulisem eelistada samme, mida saab kiiresti astuda ja millel on majandusele vahetu mõju.
  2. Toetavad sammud peaksid olema hästi sihitud. Esialgsed andmed viitavad, et viiruse mõju majandusharudele on erinev. Seetõttu on soovitav sammud sättida just viirusest rohkem mõjutatud sektorite või inimeste probleemide lahendamisele.
  3. Toetavad sammud tuleks plaanida ajutistena. Praeguse teadmise kohaselt on viiruse mõju majandusele ajutine. Seega oleks mõistlik, kui kõik sammud, olgu tulude või kulude poolel, oleksid ajutised. Sellest kriteeriumist ongi enamik riike oma majanduspoliitilise paketi kujundamisel lähtunud.

 

6. Majandust toetavad sammud peaksid põhinema andmetel ja analüüsil

Kuigi tihedasti uuenevad ja väikese viitajaga andmeid on Eesti majanduse kohta vähe, tuleks võimalikult palju pingutada, et neid andmeid koguda ja seejärel seda infot kasutada. Eesti Pank otsib koostöös pankadega võimalusi, et keskpanka laekuksid analüüsi tegemiseks andmed ettevõtete ja majapidamiste käitumise kohta maksete tegemisel tavapärasest kiiremini ja tihedamini.

Loe ka: Vabariigi Valitsuse vastused korduma kippuvatele küsimustele eriolukorra kohta

 

Sularaharinglus töötab tõrgeteta eriolukorra ajal

Eesti Pank suhtleb pidevalt pankadega ja kõik pangaautomaadid töötavad tõrgeteta, samuti töötab tõrgeteta kommertspankade varustamine sularahaga. Viimastel päevadel on olnud hetki, kus sularaha väljavõtmine automaadist on ajutiselt kasvanud. Sularahakäitlusettevõte G4S on täitnud sularahaautomaadid tõrgeteta täita ja seda ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid täiendava sularaha saamiseks.

Koroonaviiruse leviku valguses soovitab Eesti Pank inimestel võimaluse korral maksta kaardiga viibates (viipemaksed on viiruse leviku tõkestamisel eriti mõistlikud) või nutitelefoniga. Kommertspangad on tõstnud eriolukorra ajaks viipemakse limiidi 50 euroni makse kohta. Inimesed, kes saavad oma pangakaardi siduda mobiiltelefoniga läbi Apple Pay või Google Pay rakenduse, saavad mobiiliga tasuda ka 50 eurot ületavaid summasid. Kindlasti tasub jälgida hügieenireegleid, kui inimesed on kasutanud sularaha või kaardimaksel terminalis PIN-koodi sisestanud.

 

Eesti Pank langetab pankade kapitalinõudeid 110 miljoni euro võrra

Eesti Pank otsustas 25. märtsil viia kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1% tasemelt 0%ni. Selle sammuga vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida pangad saavad kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks. Muutus jõustub eeldatavasti 1. maist.

Loe lähemalt Eesti Pank langetab pankade kapitalinõudeid 110 miljoni euro võrra
 

Rahapesu tõkestamisest Eestis

Eesti Panga üldine hinnang
Eesti Pank taunib rahapesu hoolimata sellest, millises mahus või millises pangas see toimunud on. Rahapesukahtluse juhtumid on kahetsusväärsed, kuid samas on hea, et vanad probleemid on välja tulnud ja inimesed saavad selge pildi panganduses toimunust. Seda isegi siis, kui need uudised Eesti mainele täna head ei tee.

Eesti riigi hoiak on väga selge – rahapesul Eestis kohta ei ole. Seda on oma viimaste aastate sammudega demonstreerinud ka Eesti finantsinspektsioon, sest just nende survel on järjekindlalt suletud rahapesukahtlusega äriliine erinevates pankades. Nüüdseks on pankade käitumine rahapesuriskiga klientidega varasemast hoopis erinev.

1. Eesti Panga rollist rahapesu tõkestamisel

Eestis tegeleb rahapesuvastase võitlusega oma pädevuse piires mitu asutust.

Seadusloome ja tegevuse koordineerimise eest vastutab rahandusministeerium.

Rahapesu tõkestamise poliitika väljatöötamine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni ülesanne.

Esmatasandi järelevalvet rahapesu üle teeb rahapesu andmebüroo, kes muu hulgas jälitab kriminaaltulu, kogub materjali kahtlaste tehingute kohta ning kuriteo tunnuste ilmnemisel teavitab uurimisasutusi.

Rahapesuga seotud kuriteojuhtumeid uurivad politsei ja prokuratuur, kes saadavad kriminaalasjad otsustamiseks kohtusse.

Finantsinspektsioon aitab rahapesu tõkestada eelkõige oma järelevalve alla kuuluvate finantsvahendajate kontrollimisega.

Eesti Pank ei puutu rahapesu valdkonnaga otseselt kokku, küll aga näeme lähedalt finantsinspektsiooni tööd. Finantsinspektsioon tegutseb küll Eesti Panga juures, kuid on siiski autonoomse pädevusega asutus, millel on oma juhatus ja nõukogu. Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel  ja sealhulgas ka rahapesu tõkestamisel iseseisvalt ega allu selles küsimuses Eesti Panga juhtimisorganitele. 

2. Piiriüleste arvelduste statistikast

Eesti Pank koostab Eestis maksestatistikat ja omab muu hulgas andmeid Eestis tegutsevate pankade kaudu tehtud piiriüleste arvelduste kohta. Eesti pangaklientide piiriüleste maksete maht ei ole rahvusvahelises võrdluses silmapaistvalt suur. Samuti on eksitav pidada kahtlaseks terve riigi välisarvelduste kogumahtu. Riikliku statistika koostajana allub Eesti Pank reeglitele, mis keelavad keskpangal levitada üksikute pankade andmeid.

Pressiteade Eesti pankade kaudu liikunud piiriüleste rahaülekannete kogumahu kohta

Danske Banki rahapesuskandaali tõttu soovisid aga Eesti kommertspangad ise, et keskpank avalikustaks erandkorras andmed suuremate pankade suhtelise osatähtsuse kohta piiriülestes arveldustes. Need andmed aitavad paremini mõista pankade erinevaid ärimudeleid.

Pressiteade Eestis tegutsevate pankade piiriüleste arvelduste kohta

3. Rahapesuskandaali mõjust finantsstabiilsusele Danske Banki ja Versobanki juhtumite valguses

Eesti Panga kõneisikud on oma pädevuse piires osalenud Danske Banki rahapesuskandaali puudutavas diskussioonis. Üldiselt on rahapesuskandaali mõju keskpanga hinnangul Eesti finantssektorile väike, kuna rahapesukahtlusega Danske Banki filiaal on Eestist lahkunud ja Versobank on suletud. Eesti pangandussektor rahastab end lõviosas residentidest klientide hoiustega ja mitteresidentide hoiuste osakaal on aastatega langenud. Kõige riskantsemaks peetavate, ELi-välistest ettevõtetest klientide osakaal on alla 1%.

Pikemalt rahapesuga kaasnevatest riskidest ja Danske rahapesuskandaali õppetundidest

Danske Banki filiaali lahkumise mõjust

4. Mida tähendab Finantsinspektsiooni ettekirjutus Swedbankile rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise osas?

Finantsinspektsiooni ettekirjutus näitab, et kuigi Swedbank on rahapesu tõkestamise valdkonda investeerinud, pole ta suutnud rahapesu küllalt hästi tõkestada. Siiski on Eesti pangad viimastel aastatel rahapesu tõkestamise reeglite järgimisel edusamme teinud. Samuti on pankade finantsseis piisavalt hea, et juurutada paremaid ja nutikamaid rahapesu tõkestamise süsteeme.

Viimastel aastatel on pangad sulgenud suurema riskiga klientide, eelkõige mitteresidentide arvelduskontosid või keeldunud selliste klientidega uute kliendisuhete algatamisest. See peegeldab muutust kõigi pankade, teiste seas ka Swedbanki käitumises. Pangad on võtnud kasutusele rangemaid rahapesu tõkestamise meetmeid ning selle taga on ka Finantsinspektsiooni järjekindel ja aktiivne töö.

Kas peaksin igaks juhuks oma raha Swedbankist välja võtma? Kas toimuv võib mõjutada minu Swedbankis olevat pensionisammast?

Ei ole mingit põhjust võtta Swedbankist raha välja ega tunda muret oma pensioniks kogutud raha pärast, kuna pank pakub ettekirjutusest hoolimata oma klientidele teenuseid edasi.

Kas Swedbanki klientide igapäevaseid tehinguid hakatakse nüüd rohkem jälgima ja rahapesus kahtlustama?

Pankadelt nõutakse rahapesujuhtumite välistamiseks tänapäeval palju rohkem kui kümmekond aastat tagasi ja seega on pangad muutunud oma klientide valimisel ja teenindamisel hulga nõudlikumaks.

Eesti Panga pressiteade 19.03.2020: Eesti pankade rahapesuvastane tegevus peab olema tulemuslikum

Finantsinspektsiooni pressiteade 19.03.2020: Swedbank saab trahvi ja ettekirjutuse rahapesu vastu võitlemise reeglite rikkumise eest